Jaapani müraroki-duo MOJA plaadi esmaesitlus tuleb Rada7.ee laval

Kirjutas Arvi Tapver
15-03-2019


Tõusva päikese maal tõuseb päike varem kui meil. Seal on üldse kõik teistmoodi. Siin aga kõigest, mis tõlkes kaduma ei läinud ja kuradi palju hüüumärke.

MOJA tähendab jaapani keeles „kadunut“, „lahkunut“ või siis ka „hukkunut“, ilmuvat viiendat plaati „Be Quiet“ välja andva labeli kirjeldusel on tegemist ekstreemrockiga. Eesti kuulajatele annaks pigem aimu võrdlus Hot Kommunisti ja viimase Zahiriga, ainult vähema lüürikaga – sõnasepad see duo just pole, kuid kontserdil kõlab nagu oleks laval vähemalt kuus inimest. Võrdlus Zahiriga on seda tabavam, et tolle bändi mullune plaat kandis nime „What noise“, MOJA tulevane „Be Quiet“. Kumbki bänd väga vait olla ei mõista. Igal juhul nende aprillis valla päästetava kuuelooga helikandja maailma esimene esitlus saab olema Tallinn Music Weeki Rada7.ee laval, 29. märtsil Sveta baaris.

Küsimustele vastab duo naispool, trummar Masumi. Masumi on minust kaugel, tegelt ma isegi ei tea, kus ta sel hetkel on. Ma tean, et ta mängib sellest duos trumme ja vastas parasjagu mu küsimustele. Jüri Üdi tsiteerides: Jaapan on kaugel, Eesti on kaugemal veel. Kuulan kahe ja poole nädala pärast esitletavat plaati „Be Quiet“ ja mõtlen vastuseid lugedes, kui palju on tõlkes kaduma läinud. Alustame siis.

„Kirglik, emotsionaalne, instinktiivne!” alustab Masumi MOJA muusika kirjeldamist, kuid nõustub mööndustega mu „minimalistlik progressiivne noise postrock” pakkumisega. „See pole just meist kõikehaarav, aga sa võid nii öelda.”

Bändi mõjutajate osas rõhutab ta, et need pole pelgalt muusikast. „See võib olla mis tahes, ükskõik mis, millel on piisavalt vapustav jõud, et meid kaasa imeda. Mis iganes on selleks piisavalt jõuline… Näiteks mul on sportauto ja mulle meeldib sellega lihtsalt kohapeal ringe teha. Tavatul kiirusel ja gravitatsioonil, õigemini seda eirates – see viib mind ära teise ilma. Meil on väga palju seda laadi mõjutajaid.”

Järjekordne bänd Rada7.ee laval, kel meeldib autodega lollitada. Justkui oleks TMW peasponsoriks mingi Liiklushuligaan.ee. Vaata ka usutlust soomlaste stoner/sludge metallistide Demonic Death Judge’iga samal õhtul samal laval. Mõtlen omaette, et ta räägib ilmselt oma drifting-harrastusest ning midagi läks tõlkes kaduma, aga mine tea.

Jaapani muusikaturu trendidest rääkides jõuame muidugi kohe J-popini ning mainitud saab ka city pop. „Raadios sõltub playlist muidugi programmist ja dj-st, aga nad mängivad kõiksugu soga, igasugust muusikat: j-popi, j-rocki, city popi, Jaapani ja teiste maade edetabelit. Tavalist peavoolu rocki ja popi, jazzi, klassikat, heavy metalit, hard rocki jne, aga kõik on peavoolukraam, mitte indie.”

Googeldades ja linke kasutades, mille Masumi mulle saatis, selgub, et tegemist on äärmiselt haletsusväärse soustiga sellest, mis valitses 80ndatel peavoolu raadiotes ja TV-s üle läänepoolkera ning sinna sekka toda jampsi, mida meie produtsendid 90ndate tümakast kokku käkerdasid. Tõsi, selle vahega, et jaapani keeles. Jott nagu Jaapan, kas teate!? Tunnen neile kaasa. Selle muusikaga, mis nemad teevad, sellisel turul kuldplaate ei nopi. Küsin siis, et kui populaarne nende muusika kodumaal on.

„Meie muusika on „core of the core“, alternatiivse muusika alternatiivsem ots, põrandaaluse alumine pool, eriti karm ja tõsine indie. Lisaks on Jaapani indie muusika skene väga väike. Me oleme tuntud vaid nende hulgas, kes on selle sees.” MPTT ehk Mida Polnudki Tarvis Tõestada! Valitsev trend on sült, undeground bände teavad vaid paiksed gnostikud.

Tallinn Music Week on põhimõttelt omamoodi showcase tüüpi sündmus ehk muusikud, managerid, plaadifirmad, promootorid jne tulevad siia uusi kontakte otsima. Vähemalt teoorias. Kui nad kaineks on saanud. Seega uurin, mida nemad siit otsivad või ootavad? „Me ootame põhimõtteliselt värskeid mõjutusi – muusikalisi, kultuurilisi, kunstilisi, inimesi. See kõik mõjutab meid ja kui me peaks leidma mingi võimaluse oma muusikat Euroopasse levitada, siis see oleks niiiii tore!”

„Jah, muidugi on!” vastab Masumi, kui küsin, kas tal on midagi öelda võimalikele kuulajatele Eestis. „Meil on ju uudis! Me avaldame ametliku kuupäevaga 17. aprillil oma uue albumi, mis ilmub Jaapani leibeli MIDI Creative alt, aga me teeme plaadi eel-esitluse juba Eestis, Tallinn Music Weekil! Seega olete esimesed maailmas, kes saavad meie plaadiga tutvust teha! Ja palun tulge meie kontserdile saamaks osa MOJA maailmast!“

PS. Ehkki Masumi ütles, et nende muusika on põrandaaluse muusika alumine pool ja skene on väike, siis leibel MIDI Creative annab vihjeid, millises seltskonnas nad on. MIDI Creative katusleibel on Midi Inc., millele panid aluse 1984. aastal Yellow Magic Orchestra endine manager Hiroshi Okura ja Grammy võitnud muusik Ryuichi Sakamoto. Sellest ajast peale on Midi Jaapani muusikatööstuses tuntust kogunud kui kvaliteetmuusika tootja. Peale Ryuichi Sakamoto võivad Rada7.ee lugejale olla just tolle alamleibeli alt plaate avaldanud mürased bändid nagu Boris, World’s End Girlfriend või Masonna.

MOJA esineb reedel, 29. märtsil Sveta Baaris Rada7.ee spektaaklil Tallinn Music Weeki raames. Erakordse spektaakli artistivalik on muidugi taaskord enneolematult äge. Õhtu helipilt alustab kärisevast kaosest, jõuab vahepeal puhta ja selge elektroonikani ning muundub lõpuks taas korralikuks müravalliks. Üles astuvad Huiabella Fantastica, Demonic Death Judge (FI), Sibyl Vane, Kali Briis, GHLOW (SE), MOJA (JP) ning Little Fury (DK).

Veel artikleid