Nädala muusikapai nr 109

22-02-2019 | kirjutas: Rada7.ee

MuriMuri
Muusikapai on radaseitsme iganädalane ports muusikasoovitusi, kus toome välja viimasel ajal kõrvu jäänud põnevaima kraami. Seejuures võib pai olla ka vastukarva - värskete lemmikute hulgas võib olla ka midagi uskumatult halba või muljetavaldavalt masendavat.


Laibach - “The Coming Race”


Ivo: Värske Laibachi uudis postkastis tuletas meelde, et ma ootasin juba vähemalt sada aastat filmile Iron Sky järge. Hea küll, kõigest umbes viis ja nüüd on see siis väljas. Inimese kombel vaadata muidugi vist kuskilt ei saa, kui just Soome, Saksamaale, Austriasse või Šveitsi kinno ei lähe. Kes mind teab, see teab, et ma just suurem asi filmisõber pole ja vaevalt mu soovitus ka sel teemal erilise kaaluga on, aga mu meelest oli Iron Sky debüüt suht paraja balansiga tobedus ja nägi täitsa hea välja pealekauba. Seetõttu on ka järje suhtes üpris õigustatud ootused. Esimene film rääkis, kuidas natsid kuult (kust mujalt, eksole?) otsustasid, et on paras aeg tagasi hakata tulema ning järg, “The Coming Race”, jätkab ajas 20 aasta hiljem ning viib meid seiklusele maa südamikku, kus teadupärast kubiseb reptiilidest. Nagu aru saate, siis väga tõsiseltvõetavad lood juba iseenesest. Lisaks, ehkki nüüd on mängus ka Saksamaa ja Belgia, on asi alguse saanud ikkagi Soomest ning üks soomelik tunnetus on samuti täpselt õige asi sellise stsenaariumi juures. Arusaadavalt sobib ka Laibach olema just see, kes filmile ametliku saundträki teeb. Soovitus ongi (alles augustis) Mute alt ilmuvalt plaadilt esimene linnuke, seda koos kaadritega filmist. Laibach muide alustab täna Viinist just “The Sound of Music” tuuriga, aga 30+ Euroopa kontserdi hulka pole seekord kahjuks Tallinn mahtunud. Aga see selleks. Let’s make Earth great again!


Violet Cold - "Space Funeral"

Rene: Pala albumilt, mille järel tänavu ilmselt rohkem žanrilodevat black metalit kuulata ei tule, sest pole vaja, lagi on käes. Violet Cold on ühemehepunt tuulisest linnast, mis pole Chicago, vaid Bakuu. Varasemalt on bändi repertuaari kuulunud närvesööv suveterrassi house, üsna teisejärguline breakbeat, mahe psy ambient, täiesti talutav witchouse, harsh noise wall nagu see ikka on ja erinevat sorti black metal. Nüüd nädala eest ilmunud albumil "kOsmik" - mis hoolimata rõhutusest nimetuses, minu andmetel arhitektuurile ei viita - leidub pala "Space Funeral", milles saavad kokku funeral doomi suur tühi ruum, undavad helivallid blackgazest ja post-metali spetsiifiline ülespuhutud melanhoolia. Kas just midagi uut, küll aga midagi väga hästi töötavat. Sama pööraselt tabav on ka albumi nimiloo viimane minut, mida siia ei lingi, sest natuke võiks ise ka midagi ära teha.


999999999 - 09 09 1999

MC STan B: Ma ei kannata technot, mille saatel võib magama jääda. Kahjuks ei oska kunagi sellest eriti midagi kirjutada ka. See track on proper küte. Seega, selle saatel magama ei jää.


petmanson - "Officer Raggaman"

Kirill: Tulevik on tume ja ettearvamatu, kuid üks on kindel - keegi peab paharette püüdma. Sandarm Raggaman toob kurjategijad kohtu ette, üks mahv korraga. Mõnus reggaewave.



Duo Malva & Priks tegi läbi nimemuutuse ning on nüüd Riffarrica. Uue nime alt ilmus esimene singel “Helletus” detsembris. See on rahulik ja meloodiline ballaad. 1. märtsil on ilmumas aga topeltsingel “Vihatuultesaar” / “Duell”, mis esindab tuleva albumi karmimat poolt. “Vihatuultesaar” kõlab kui raevukas ja eepiline karmide põhjamaiste meeste laul ning “Duell” nagu massiivne laulumeeste võitlus virgema naise pärast. Täispikk omanimeline album ilmub 8. märtsil. Riffarricat saab kuulata 9. märtsil Viljandi pärimusmuusika aidas ja 15. märtsil Mooste mõisas. Mõlemal kontserdil esitleb oma plaati ka ansambel Metsatöll. Enne kõike seda on aga meil hea meel teada anda, et albumi eelkuulamispidu radaseitsmes toimub juba neljapäeval, 28. veebruaril. Tänaste muusikasoovituste osas võtab raskuse enda Kristjan ning soovitab korraga mõlema eest.


Julien Dyne ft. Mara Tk - “Layer”

Kristjan: Sõitsin öösel pikemat läbi-Eesti-otsa ja raadiost tuli järsku selline virgutaja. Äärmiselt hea unepeletaja ja fantaasia töölepanija. Üksildane autosõit võib selle taustal lausa sündmuseks muutuda.


Time Coast - “The Three of Us”

Kristjan: See lugu pani pead pöörama. Ühtviisi nagu tuttavlik vanadest aegadest, aga samas ka värske. Tunnistan, et pidin kasutama artistituvastustarkvara. Tulemus oli üllatav.

ivo
22-02-2019
kell 12:11

reggaewave, jeesus...