Nädala muusikapai nr 107

Pildil on Ringo! #ringostaariks
Muusikapai on radaseitsme iganädalane ports muusikasoovitusi, kus toome välja viimasel ajal kõrvu jäänud põnevaima kraami. Seejuures võib pai olla ka vastukarva – värskete lemmikute hulgas võib olla ka midagi uskumatult halba või muljetavaldavalt masendavat.

Boy Harsher – "Come closer"

Ester: „Come Closer” on Boy Harsheri uue vastilmunud plaadi „Careful” kindel raadiohitt ja tantsupõrandate lemmik – kiire tume kaasahaarav tümakas, mis jõuab mõne aasta tagusele hittloole „Pain” peaaegu haardeulatuse kaugusele.

Cuzcos – "Fragmentos"

Rene: Nii vähepopulaarne bänd, et Youtubest leiab ainult terve albumi. Õnneks on kohe esimene lugu kõige etem, ülejäänutele ei peagi tähelepanu pöörama. Üle kaheksa minuti lihtsakoeliselt monotoonset udjamist, mis kõlab nagu tuhat hektarit lagedat maad öösel, mille keskel on saanud kokku kahtlaseid produkte manustanud metsik lääs, folkhorror, midagi teispoolsusest ja ilmselt ka mõni lihaveis, kuna tegemist on Argentina bändiga. Amatööridele ütleks, et postpunk, asjatundjatele, et deadpan goth.

Hatari – "Hatrid mun sigra"

MC STan B: Islandil algab laupäeval võistlus, selgitamaks, kes läheb riiki tänavu Eurovisioonile esindama. Teisi võistlejaid ei tea, ei huvita ka, aga see rühmitus sobiks sinna nagu rusikas silmaauku. Isegi pealkiri sobib võistlusele.

Ladytron – "Far From Home"

Evert: Hea flashback siin Ladytroni uut albumit kuulates, andsime neile aega atra seada ja esmakuulamisel tundub, et täitsa korralikud vaod said plaadile küntud. Aga kas ja millal sirgub preilist daam, sellele küsimusele võiks siiski mõni ekspert vastata ja ma ei mõtle siin Viktor Vassiljevi või "võsapetsi" lähenemist. Kui see grupp nüüd jälle tuuritama hakkab, oleks vist mõistlik see pulss huvi pärast üles leida… Taas meenubki nende esinemine Järvakandis Rabarockil, kus sain olla isiklikult nende festivali alale saabumise tunnistajaks – süli täis Järvakandi poest ostetud jooke, tardusin ma täielikult tee ääres, kui nad mulle mööduva auto aknast lehvitasid ja hõiskasid. Neid aegu soovin ma tagasi, palun kutsuge nad taas meile. Aitäh.

LBEEZE – "One Night"

Hedi Tamhiis: Kassetid koguvad tänapäevaste industriaalartistide seas hoogu ja sellest on välja kasvanud omaette lo-fi elemendiga žanr (lo-fi EBM?), mis meenutab oma kahina kastmes vanakooli klassikuid. Üks sellistest artistidest on Austraalia LBEEZE, kes samuti skenele kohaselt teisi füüsilisi formaate ei tunnista. See lugu pole isegi veel lindile magnetiseeritud, aga kohe varsti peaks ta ka järjekordsel kassetikogumikul ilmuma.
NB! Tamhiis astub dj-pulti Beats From The Vaulti homsel peol, kus ta mängib kõige kurjemas ruumis, "Krematooriumis," sarnaseid rütme.

Little Fury – "Furorisme"

Ivo: Siinkohal on hea meel soovitada päris värsket bändi, mille puhul võib salamisi öelda, et on oodata ka peatselt kontserdiuudiseid Tallinnas. Little Fury on Taani-Ameerika noise rocki bänd, kes alles valmistub oma debüütalbumiks, kuid kõik senised suunanäitajad kõlavad suurepäraselt. Siin nende uus video palale Furorisme, milles kasutatud avalikku materjali WWII propagandafilmidest, lõike 1968. aasta mäsudest Prahast ja Pariisis, lisaks mõned kaasaegsed rahutused. Ootan põnevusega nende kontserti.

Tuleval nädalal on meil hea meel pakkuda eelkuulamises Anna Kaneelina debüütalbumit. Oma debüütalbumi muusika kirjutamiseks aastaid julgust ja ainest kogunud laulja-laulukirjutaja võtab kontserdi ning heliplaadiga kokku ühe olulise etapi oma loometeest. Anna Kaneelina on urbanistlik maag, kes ei karda jagada oma sisemaailma – võluvat oma haavatavuses ja sügavat oma ebamaises metsikuses. See on muusika, mis paneb end elusana tundma. Anna Pärnoja uue plaadi lood väljendavad paljuski isiklikke läbielamisi. Koos lauljatariga on laval Erki Pärnoja kitarril, Joel-Rasmus Remmel klahvpillidel, Peedu Kass bassil ja Ahto Abner trummidel.

Thom Yorke – "Has Ended"

Erki: "Has Ended" on lugu Thom Yorke’i viimaselt albumilt "Suspiria", mis on ühtlasi soundtrack Luca Guadagnino samanimelisele filmile. Soundtrackid on mind alati väga paelunud ja samuti on mind alati ligi tõmmanud pea kõik Thom Yorke’i tegemised. See album on mu värskeim avastus tema loomingus ja see lugu paelus mind oma raagalikkuse, tooruse ja psühhedeelsusega. Nagu arvata võib, soovitan minagi kuulata ära terve album, et see lugu konteksti paigutada ja täiselamus saada. Ja väga soovitan vaadata see film ka ära (see on eelkõige soovitus mulle endale – ei ole veel kahjuks näinud).

Jordan Rakei – "Eye To Eye"

Peedu: Tegelikult tahaks soovitada tervet albumit “Wallflower”, mis oli minu 2018. aasta kuulatuim album ja oluline leid isiklikus plaanis. Härra Rakei valdab suurepäraselt kunsti, kuidas maitsekalt ühendada kaasaegne elektrooniline kõla vanakooli naturaalsusega. Sealjuures suudab ta säilitada lüürilise meeleolu.

Louis Cole – "Trying Not To Die" (feat. Dennis Hamm)

Joel: Louis Cole’i groove on nii toorelt jõuline, et ilma kaasa tiksumata pole lihtsalt võimalik tema muusikat kuulata. Antud loo lihtne, ent geniaalne järgnevus ja selle pidev kordamine viib endaga kuidagi mõnusalt kaasa. Dennis Hamm’i klaverisoolo on muidugi kirss tordil! Kui vaja kuidagi käima tõmmata, siis tasub tervet albumit “Time” kuulata.

Jessica Pratt – "This Time Around"

Anna: Jessica Pratt on minu üsna hiljutine muusikaline leid. Tema uus album "Quiet signs" ilmubki täna 8. veebruaril. Sain ise albumiga juba tutvust teha eelkuulamise kaudu ja soovitan väga. Pratti hääles ja muusikas on midagi väga ajatut ning mõnus on tema rütmis kulgeda.

Veel artikleid