Mitmesuguseid sõnumeid muusikailmast. Jaanuar 2019.


Ülevaade jaanuaris ilmunud muusikaga vähem või rohkem seotud artiklitest. Mis jõudis tänavu avalikku omandisse ning mis toimub suures muusikaajakirjanduses, kuidas muusikast kirjutada, kuidas muusikat mõõta, kuidas pakkuda muusikat vägisi, kes on olulised telgitagused jõud tuuridel, kuidas kaks englismanni omavahel aastaid kraagelnud on ja miks pärast striimikeskkonda loo laadimist automaatselt rasket raha jooksma ei hakka.

KÕIGILE JA TASUTA
Ühendriikides jõudis 1. jaanuaril pärast 20 aasta pikkust vaheaega hulk loomingut avalikku omandisse, sest autoriõiguste tähtaja ületasid 1923. aastal avaldatud teosed. Vahepealse pausi tingis 1998. aastal autoriõiguste tähtaja pikendamine 20 aasta võrra. Üks tuntumaid muusikapalu aastast 1923 on ilmselt "The Charleston".

https://www.theverge.com/2018/12/31/18162933/public-domain-day-2019-the-pilgrim-jacobs-room-charleston-copyright-expiration

Kuna mujal on natuke teistsugused seadused – ei saa öelda, et palju selgemad – on Wikipedias koostatud nimekiri, mis täpselt tänavu globaalsemal skaalal avalikku omandisse ilmus. Sealt põhiline ettepanek kohalikele entusiastidele – kes Eesti metalbändidest on valmis viisistama metallurgi, roostevaba terase leiutaja, Harry Brearley elulooraamatu?

https://en.wikipedia.org/wiki/2019_in_public_domain

OLUKORRAST MUUSIKAPRESSIS
Neli lugu muusikaajakirjanduse viletsusest, tähendusest, olulisusest ja mitteolulisusest.

Billboardis jagavad Ühendriikide muusikaajakirjanduse teemadel mõtteid Stereogum’i asutaja, Pitchfork’i uudistejuht ja mõned PR-tegelased. Peamiselt lahatakse külge, kuidas läbi ajakirjanduse jõuda potensiaalsete kuulajateni.

* hulk muusikaväljaandeid on suletud, perioodikas on muusikaküljed jäänud hõredamaks, muusikasaidid on muutnud fookust, keskendudes teistele meelelahutusformaatidele
* puudus on kohaliku tähtsusega väljannetest (blogid, linnalehed jne), mis on sageli hüppelauaks suurde mängu
* välja arvatud hiphop, EDM ja americana, kus on toimivad ökosüsteemid
* eelkuulamine ei paku artistidele ega plaadifirmadele suuremat huvi, kuna striimikeskkondades saab teha sedasama, aga tiksub ka dollareid
* mistõttu ei paku eelkuulamine suuremat huvi ka lugejatele, sest sel puudub eksklusiivsus
* artistide pressiesindajad ei ole midagi uut suutnud välja mõelda, toimetajaid vaippommitatakse jätkuvalt eelkuulamispakkumiste ja pressiteadetega, mis on mõlemad üsna lühikese elueaga formaadid
* ja milline üllatus, endiselt puudub valem, kuidas midagi viraliks teha

https://www.billboard.com/biz/articles/8493489/independent-music-publicists-grapple-with-a-shrinking-media-landscape

CD Baby blogis leitakse Billboard’i loole toetudes, et muusikaajakirjanduse olulisuse langus ongi hea, sest nii on üks gatekeeper vähem, pealegi võib pressiinimese palkamise asemel sotsmeedias ise reklaami osta, mis tuleb kõvasti odavam, jõuab rohkemateni kui kajastus muusikapressis ja sealsamas saab uurida ka kampaania statistilisi näitajaid.

https://diymusician.cdbaby.com/music-promotion/getting-music-press/

James Shotwell avaldab arvamust, millega ta tabab olulise iva, kuidas artisti tegemisi saab jälgida sotsmeedias. Tuuriinfo tuleb otse postkasti, muusika keskel ollakse rohkem kui kunagi varem, mistõttu on muusikaajakirjandus olulisem kui kunagi varem, sest ainult muusikajakirjandus ühendab faktipuru looks, pakub konteksti ja teinekord tekitab lausa midagi diskussioonitaolist. Aga tuletab ka meelde sõnumi ja meediumi sümbiootilisi suhteid ning julgustab kirjasõnale lisaks katsetama ka teisi formaate.

https://haulixdaily.com/2019/01/music-journalism-2019

Longreads’is küsitakse, kuhu küll kõik muusikaajakirjad said?
* autor on väga sisse võetud iseendast ja oma noorusest
* internet tappis muusikaajakirjanduse, sest ADHD, Reynolds ja bla-bla-bla
* autor on endiselt väga sisse võetud oma noorusharjumustest

6000-sõnalise loo võib kokku võtta tõdemusega, et muusikal puudub endine defitsiitsus, mistõttu ei ole selle tarvitamise toel võimalik kergitada oma staatust, milles on midagi nii olemuslikult taunimisväärset, et seda ei ole võimalik sõnastada. Ka viimases on keegi kuskil kindlasti süüdi.

https://longreads.com/2018/12/27/where-have-all-the-music-magazines-gone/

LAULU JÄÄVUSE SEADUS
Geoffrey Himes kirjutab ajakirjas Paste, kuidas hinnata muusikat, püstitades dilemma, kas keskenduda ainult muusikalisele väljendusele või läheneda uuritavale kui tähenduslikule tervikule ja toob viimase puhul välja võimalikud lähenemised:
* keskenduda kõmule, mille raames saab möödaminnes midagi ka muusikast rääkida
* keskenduda sellele, mis on jääv – selle äratundmine on kuidagi seotud statistilise meetodiga, mis on funktsioon, mille sisendväärtusteks on laulusõnad, meloodia, harmoonia, rütm ja esitus ning väljundiks emotsionaalne side

Tähelepanelikul lugejal võib tekkida küsimus, et kuna emotsionaalne side on äärmiselt subjektiivne ja sisendid vähegi tähendusrikkal moel raskesti kvantifitseeritavad (va binaarsel), siis kuidas selle põhjal annab öelda, mis on pikas plaanis jääv ja mis hetkemood? Tema vastus on väga lihtne, jäävad on artistid, kes vilistavad turundusele ega tegele tähelepanu taga ajamisega ja toob näiteks mõned oma lemmikalbumid eelmisest aastast.

See kõik on naeruväärsuseni kentsakas, aga ühe väga olulise mõtte võib siit kaasa võtta.
* avasta ise ja kirjuta leidudest nagu kõige olulisem tastemaker, isegi kui sa seda ei ole

https://www.pastemagazine.com/articles/2019/01/the-curmudgeon-two-ways-to-write-about-music.html

Läinud aastast võib meelde tuletada Utah ülikoolis väikese grupi katsealuste peal tehtud tähelepanekut laulu jäävuse asjus. Muusika abil võib olla võimalik leevendada dementsuse all kannatavate patsientide sümptomeid. Kui sõna- või näomälu on juba viletsad, suudetakse endiselt kaasa ümiseda tuttavatele muusikapaladele, mis on tingitud sellest, et muusikapala meenutamine käib mööda juhteteed, mida dementsus kõige esimesena ei kahjusta.

https://healthcare.utah.edu/publicaffairs/news/2018/04/alzheimer.php

OBJEKTIIVNE MUUSIKAKRIITIKA
Soundfly on avaldanud analüüsi, millest koosnesid aastal 2018 Billboardi Hot 100 esiviisikusse jõudnud lood. Kokku käis aasta jooksul esiviisikus 40 lugu. Kõik need lood on taandatud võrreldavate parameetriteni (tonaalsusest esitaja sooni välja) ja nende põhjal koostatud trende näitavad graafikud. Kes tunneb muusikateooria vastu kirglisemat huvi, siis küllalt huvitav kraam, kes tunneb vähem, siis kokkuvõttena joonistub välja, et Ed Sheeran läinud aastal plaati välja ei andnud, kuna ühtegi kitarril kirjutatud pala ei paista olevat ja ainuke 2/4 taktimõõdus pala ei olegi polka, vaid Eminemi "Killshot".

https://flypaper.soundfly.com/produce/we-analyzed-every-dang-song-that-cracked-the-billboard-top-5-in-2018/

LEHMAKAUPLEMINE
Jaanuaris lõpliku sõnastuse saama pidanud Euroopa autoriõiguste reform jõudis ummikusse, sest triloog Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide vahel ei viinud mitte kuskile, kuna problemaatilised artiklid 11 (lingimaks) ja 13 (üleslaadimisfilter) jätsid liiga palju lahtisi otsi.
Mitte kuidagi ei jõutud üksmeelele, kui palju teksti tohiks koos lingiga jagada ja kas iga kasutajasisuga majandav keskkond hakkab vastutama üleslaetud sisu õiguspärasuse eest või tuleks tõmmata käibepõhine piir. Nüüd käib võidujooks, kas enne jõuab osapoolte vahel kompromissile või vahele tulevad Euroopa Parlamendi valimised, mis lööb kaardid veel rohkem segamini.

https://www.theverge.com/2019/1/23/18194155/eu-copyright-laws-directive-negotiations-trilogue-deadlock

https://www.billboard.com/articles/business/8495822/article-13-youtube-whats-really-going-on-brussels-column

Keda huvitab eriti detailne käsitlus, siis üle-eelmise aasta maikuus ilmus Sirbis väga põhjalik ülevaade, kuidas selle reformi jaburamad punktid internetikasutajat puudutada võivad.

http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/euroopa-autorioiguse-reformist-internetikasutaja-pilguga/

FANTOOMKUULAJAD
Spotify pakutud personaalsetes aastakokkuvõtetes "2018 Wrapped" figureerivad artistid, millest kasutajad pole midagi kuulnud, vähe sellest, ka internet pole neist suurt midagi kuulnud. Vähemalt on uus salapärane žanr saanud nimetuse, milleks on mysterycore ja selle populaarsuse taga kahtlustatakse olevat erinevaid turvaprobleeme:
* mängus on läinud sügisel välja tulnud Facebooki leke
* kasutajad on ise rumalad ja pruugivad mitmes keskkonnas samu paroole
* kuna alates läinud septembrist lubab Spotify igaühel ise lugusid üles laadida, on sinna sattunud lugusid, mis ilmselt oskavad end ise mängida

https://www.bbc.com/news/blogs-trending-46898211

Läinud aastal Norra majanduslehes Dagens Næringsliv’is avaldatud kahtlustele toetudes, kuidas Tidal võltsis Beyoncé’i ja Kanye West’i 2016. aasta albumite kuulamisnäitajaid, on Norra muusikuid koondavate organisatsioonide süüdistuse alusel antud ametlik käik. Kokku kahtlustatakse 320 miljonit võltskuulamist, mis on toonud plaadifirmadele kena kopika, mistõttu on teistel midagi jäänud saamata.

https://www.musicbusinessworldwide.com/tidal-fake-streams-criminal-investigation-underway-over-potential-data-fraud-in-norway/

KÜLMALE MAALE
Richard Foster on raiumas akent Venemaale ja alustanud The Quietuse lugejatele vene tänapäevase alternatiivkultuuri vaimu avamist läbi muusikateemalise artiklisarja. Esimeses palas jääb iva veidi üldsõnaliseks. Traagiline elutunnetus tingib spetsiifilist vene sentimentaalsust, diasporaa kaudu on Moskva ja Peterburi artistidel kontakt välismaailmaga, inimesi huvitab, mis toimub mujal, kodumaal aetakse asju kohalikus sotsmeedias. Sarja järgmises loos lubatakse keskenduda rohkem Moskvale, uuritakse, mida kujutab sealne dark jazz. Vähemalt on artiklile lisatud eeskujulikult lugusid erinevatelt vene bändidelt.

https://thequietus.com/articles/25864-new-weird-russia-shortparis-glintshake-review

Bandcamp on avaldanud kokkuvõtte maailma ühe kõige külmema linna pungiskenest, kus hoolimata nigelast asukohast ja keskmisest temperatuurist käib elav kontserttegevus. Kirjutamise hetkel oli Jakutskis külma 41 kraadi.

https://daily.bandcamp.com/2019/01/11/yakutsk-punk-scene-list/

ASJALIK MUUSIKA
Jamaica keskpank on tulnud lagedale kampaaniaga, milles reggemuusika saatel lauldakse monetaarpoliitika alustest. Esialgu tutvustatakse laulu saatel mõistlikku inflatsioonivahemikku. See on suur edasiminek, sest harilikult nõuavad keskpankade välja antavad tekstid vähemalt ülikooli tasemel kirjaoskust.

https://qz.com/1524601/jamaicas-central-bank-is-using-catchy-reggae-tunes-to-teach-the-country-about-inflation/

KES ON KES MUUSIKATÖÖSTUSES
Sõna saab maailma juhtiv spetsialist tuurirõivaste pesemise alal, mees, kes on suutnud ühendada kire ja teenistuse, ettevõtte "Rock ’n’ Roll Laundry" omanik Hans-Jürgen Topf, tuurimanageridele lihtsalt Der Topf, kelle masinatest käivad läbi iidolite aluspüksid ja ühe korra ka David Hasselhoffi kuldsed sääretorud, mis tõmbusid pesus kokku.

https://www.nytimes.com/2019/01/22/arts/music/tour-laundry-hans-juergen-topf.html

TITAANIDE HEITLUS I
Üks inglane, härra Williams, ametilt laulja, on viimased viis aastat soovinud oma tagasihoidliku elamise keldrisse ehitada pisikest soojavee auku, milles teinekord hea end leotamas käia. Tema naaber, pensioniealine härra Page, ei ole lasknud sellel juhtuda, sest maa alla augu rajamine võib äkki tema elamise värisema panna. Nii on vanahärra Page, endine pillimees, pidanud viimased aastad muudkui taluma härra Williamsi riiakaid vigureid. Viimane on sageli oma naabrit nähes pannud hüüdma grammofoni, müristades muusikapalu, mida härra Page kõrva otsaski kuulata ei kannata. Nüüd on bürgermeistrid andnud härra Williamsile loa ehitada soojavee auk, seda tingimusel, et härra Page’i maja, millel on uhke torn, ei tohi väriseda mitte üks põrm.

https://www.telegraph.co.uk/news/2019/01/11/robbie-williams-blasted-black-sabbath-music-torment-jimmy-page/

TITAANIDE HEITLUS II
Jaanuaris ilmusid teravad dokumentaalid R Kelly ja Michael Jacksoni suguelu teemadel. Billboard on avaldanud kokkuvõtte, kuidas need filmid õiguslikus plaanis paistavad. Dokitegijaid kaitseb Ühendriikide konstitutsiooni esimene parandus, mis sisuliselt ütleb, et rumala jutu keelamine seadusega ei ole hea mõte ja seda võib seadusele toetudes vabalt ajada. Kui rumal on jutt Kelly või Jacksoni aadressil, on esialgu igaühe enda otsustada, sest film on küll oluline instants avaliku arvamuse kujundamisel aga juriidlises plaanis üpris tühine.
Teisalt on jällegi Ühendriikides avaliku elu tegelasel üsna keeruline kriitikuid vaigistada, sest laimu puhul lasub tõestamiskohustus hagejal. R Kelly juhtumite puhul tuleb tõestada, et dokumentaalsarjas esitatud väited ei vasta tõele. Mida saab kunagi äkki näha, sest õiguskaitseorganid on dokis esitatu põhjal alustanud uurimisi. Jackson on lihtsalt surnud, mis muudab süüdistamise mõnevõrra keeruliseks.
Artiklis saab sõna ka dokumentalist Alex Gibney, kes on korduvalt saanud kohtukutseid, isegi saientoloogia kiriku kui suure vaigistamismasina hammas ei hakanud vabale sõnale peale ja kõik, mida nad on suutnud siiamaani teha, on levitada sõnumit, et Gibney pole kellegi dokumentalist ja muu säherdune.

https://www.billboard.com/articles/news/movies/8495823/michael-jackson-r-kelly-documentaries-first-amendment-speech-law

KUULDUSI RINDELT
Apple Music on saadaval Google Plays, seal juba passivad ees kõik teised suuremad striimiplatvormid.

https://support.apple.com/en-us/HT205365

Spotify on veebruarist saadaval Indias, kus juba varasemast olid ees teised suuremad striimiplatvormid (YouTubes on reguaalrselt nädala kõige populaarsemate muusikute tipmises otsas India artistid maheda paarisaja miljonilise vaatamisega).

https://www.digitalmusicnews.com/2019/01/21/spotify-india-launch-january-31/

Võimas läbimurre on toimunud romantikarindel. Aastate eest alanud koostöö Tinderi ja Spotify vahel on jõudnud nii kaugele, et Tinderi kaudu on võimalik saata üksteisele juppe muusikapaladest.

https://mspoweruser.com/tinders-spotify-integration-now-lets-users-share-music/

Kas Tinderi vasakule swaipimise ideest innustatuna või erinevate artistide kireva eraelu tõttu, mängib Spotify mõttega, et kasutajad võiks saada artiste blokeerida.

https://www.techradar.com/news/spotify-toys-with-block-button-for-your-least-favorite-artists

Bandcamp avas Oaklandis oma esimese poe, korraga on müügil 99 kauamängivat ja kogu lugu.

https://www.billboard.com/articles/business/8493975/bandcamp-record-store-oakland-shop-photos

Et kõik perspektiivi paigutuks. Turu-uuringu firma Nielsen andmetel kasvas Ühendriikides eelmisel aastal muusikastriimi maht võrreldes aastaga 2017 49%, kentsakavõitu kaubaartikli, albumiväärilise ühiku müük kerkis 23%, vinüüle äriti 15% enam kui aasta varem ja Tinderis sooritati läinud aastal päevas keskmiselt 1,6 miljardit swaipi ja seal veedeti 35 minutit kasutaja kohta.

https://www.nielsen.com/us/en/insights/news/2019/total-album-equivalent-consumption-in-the-us-increased-23-percent-in-2018.html

Vahepeal on jälle peale läinud vana katkine plaat lauluga, kuidas striimikeskonnad maksavad litsentsitasudena sandikopikaid. Spotify näitel peab indiartist jõudma kuus poole miljoni kuulajani, et teenida Ühendriikide miinimupalka (u $1500). Dickens kirjutaks sellest mitu kõidet aga sisukama debati huvides võib lisada mõned täpsustused:
* palju teenib raadios poole miljoni kuulajani jõudmisega?
* kelle teha on kuulajate suunamine?
* ega Spotify keskmine kuutasu ometi liiga madal ole (5,5 dollarit)?
* kuidas peaks jagunema 30 miljardit striimi kuus 30 miljoni loo vahel?
* mismoodi käib Spotifys tasu arvutamine (muuseas, see on astmeline)?
* kes, miks ja kuidas peaks striimikeskkonda lisatud lugusid doteerima?
* mis on õiglane tasu valemi kujul või arvuna?

https://www.digitalmusicnews.com/2019/01/30/2018-streaming-music-price-bible/

Veel artikleid