Nädala muusikapai nr 93

26-10-2018 | kirjutas: Rada7.ee

MuriMuri
Muusikapai on radaseitsme iganädalane ports muusikasoovitusi, kus toome välja viimasel ajal kõrvu jäänud põnevaima kraami. Seejuures võib pai olla ka vastukarva - värskete lemmikute hulgas võib olla ka midagi uskumatult halba või muljetavaldavalt masendavat.


Pale Waves - "Eighteen"


krissirge: Pale Waves suutis debüütalbumi "My Mind Makes Noises" väljaandmise ajaks päris korraliku koguse haipi tekitada, mille tõttu debüteeris album UK albumimüügiedetabeli esikümnes. Tubli saavutus!
Aga mismoodi nad kõlavad? Ma annaks siia kaks kirjeldust:
a) The 1975, aga naissoost lauljaga (loogiline, kuna eelneva bändi liikmed produtseerisid nende esimesi lugusid ja võtsid nad tuurile soojendaks);
b) Kui võtta The Cure kommertslikumate lugude kõla ja lisada sinna Taylor Swifti lüürikat.
Kokku tuleb album, mille parimad pärleid olen see aasta päris tihedalt kuulanud, aga suurimaks mureks on liiga palju sarnase kõlaga lugusid (My Mind Makes Noises on 50 minutit, aga siiski tundub liiga pikk). Jääme vaatama, kas nende tähelend jätkub!


Erki Pärnoja - “Rabarada”

Ivo: “Rabarada” on pärit sel aastal Eesti Muusikaauhindade jagamisel “Aasta meesartistiks” nimetatud Erki Pärnoja äsja ilmunud plaadilt “Saja lugu”. See on helilooming samanimelisele kontsertlavastusele, mis tuli ettekandele Jazzkaare avamisel ning on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale. “Selle projektiga töötamine oli minu jaoks suur ja põnev väljakutse ning erines paljuski sellest, kuidas oma loomingule varasemalt lähenenud olen. Umbes aasta aega tegelesin teosega toomata mängu helisid — tegelesin lihtsalt mõtlemise ja mõtestamisega ning leidsin end küsimas: mis seob mind inimestega enda ümber? Mida tähendab kuuluda? Ja mida see kuulumine minu jaoks tähendab?” rääkis Erki ise valmimisprotsessist. Album on veel ka seepärast oluline ja aktuaalne, et selle puhul on tegemist esimese plaadiga Made In Baltics Entertainment alt – kodumaine muusikaettevõte, mis on loodud koostöös plaadifirmaga Sony Music Entertainment.


Pluuto - "Muhumaa ülestõus"

Ester: Et vastu pidada allpool järgnev lajatav tummine hevilaine, siis visake kõrv peale ka albumitäiele värskele kodumaisele mõminaräpile.


Julia Holter - "Words I Heard"

Evert: Julia Holteri uus album "Aviary" paljastab enda esimesed rajad ja nagu selle neiu looming ikka, on tegu jälle millegi hingematvaga. Mitte, et see nüüd midagi jahmatavalt uut oleks. Ei, kõik on endine, kõik on sarnases rütmis suurepärane, mitmepalgeliselt kihistatud ja sõeluv. Tulekul on taas midagi lummavat, vähemalt "Words I Heard'i" kuulates tõmbab mul kõhus kenasti õõnsaks. Ja mida rohkem kuulata, seda paremini pilt ette tuleb. Kelle telefoni ekraan on katki, kellel puudub kuvar või kelle nägemisvõime on kümne palli skaalal miinus kaheksa, neile kirjelduseks: linki saadab fragmetne videopilt sammaldunud põlismetsadest. Julia Holteri uus album "Aviary" ilmub ametlikult #muusikapai päeval, reedel 26. oktoobril.



Tuleval neljapäeval on meil kuulamises laulja-laulukirjutaja Eva-Lotta Vunderi ja kitarristi Madis Meistri debüütalbum “The Heart Way” ehk “Südametee”, millel puhtad akustilised kõlad ja maitsekad eriefektid põimuvad sügavalt läbitunnetatud sõnalise tarkusega. Koos moodustavad nad tõelise indie-pop-folk power-duo ning album jõuab CD plaadina avalikku müüki 8. novembril. Jälgida saab neid Facebooki või Soundcloudi vahendusel ning Madiselt soojenduseks siinkohal ka soovitus.


Eero – “Rostock”

Madis Meister: Eero (Martin-Eero Kõressaar) “Rostock” on autente ja siiras eneseväljendus, mis kõnetab igal kuulamisel. Kõik, mis tuleb ongi õige, häbenemata, midagi kaitsmata, austalt iseendale otsa vaadates. Kõige ägedama kogemuse pakkus Martin-Eero looming mõned aastad tagasi, kui reisisime elukaaslasega Lõuna-Ameerikas ja olles kurnatud kõhulahtisusest ja bussisõitudest, ronisin väikese künka otsa, kust paistis Titicaca järve avarus (maailma kõrgeim laevatatav järv) ning panin mängima värske Martin-Eero “Inside Ambulance”. Seda kogemust on raske sõnadesse panna, aga sel hetkel saad läbi pisarate kogeda, mis tähendab olla elus…



Tõupuhta heavy-metali sektoris valitsev Herald teeb minituuri koos Soome hevikvintetiga Crimson Day. Koos astutakse üles nii siin- kui sealpool lahte, Eesti kontserdid toimuvad 10. novembril Tartus (Rock N’ Roll Heaven) ja 11. novembril Tallinnas (BarBar), mõlemad teeb kaasa lisaks kohalikku metalskenet juba aastakümneid hullutanud Mad Road. Pääsmeid on võimalus ette hankida Piletilevi vahendusel.

Heraldi kaasakiskuvad kontserdid, ehe traaditämber ning kaasa mõtlema innustav sõnum on edukalt köitnud nii nooremate kaelakangutajate kui ka vanemate heviveteranide tähelepanu. 2016. a andis bänd välja duubel-LP “Masin”, mis oli loogiline jätk aasta varem ilmunud CD-formaadis albumile, millega tähistati bändi 15. tegutsemisaastat. Album sai väärika tunnustuse Eesti Muusikaauhindadel võites “Aasta Metalalbumi” tiitli. Varem on Herald avaldanud igati edukaks osutunud albumi “Gaia” ning fännide ajudesse kinnistunud “Heavy Metal Wakes The Beast”.


Judas Priest - “Never The Heroes” (album “Firepower”)

Sven Varkel: See on nii kõva album, et ma panen selle samale pulgale Painkilleriga. Jajaa, ma tean …! Sellel albumil on Judas Priest võtnud kokku kõik, mida nad on heavy-metalis leiutanud ja selle kohta õppinud - absoluutne meistriteos. Lugu “Never The Heroes” on lihtsalt nii kütkestav kõrvauss, et ma isegi lugesin selle sõnad läbi, mida ma muidu pea kunagi ei tee.


Mustasch featuring Hank von Helvete - “Fire” (album “Silent Killer”)

Egert Vandel: Pikka juttu pole, lihtsalt rokib ja mitte vähe! Koostöö Hank von Helvetega eest lisapunktid.


Lucifer - “Dreamer” (album “Lucifer II”)

Meelis Endla: Toreda atmosfääriga ballaad. Mingil kummalisel kombel tekib tahtmine seda lugu mitu korda kuulata.


Running Wild - “Black Bart” (album “Rapid Foray”)

Tauno Nava: Vana hea Running Wild, hea riff ja tempo, lugu “astub” väga hästi edasi.


Michael Romeo - “Black” (album “War Of The Worlds Pt.1”)

Jaan Liinat: Tegu siis proge-metal bändi Symphony X-i asutaja ja põhihelilooja teise sooloalbumiga. Igati maitsekas blend tihketest metal-riffidest, elektroonsest ja klassikalisest muusikast.



Tamperest pärit hevikvintett Crimson Day uut albumit “At The Mountains Of Madness” on kiitnud nii kriitikud kui ka publik ja selle albumi promotuur viis bändi kõikjale Soomes. Nüüd on käes aeg välismaa publiku meelte vallutamiseks! Tuuril mängib bänd lugusid kõigilt oma albumitelt - kõigele alguse andnud EP-lt "Crimson Day" kuni uusima albumi hittideni välja.


Judas Priest - “Firepower”

Ari Balzar: See lugu on täidetud “see on heavy metal” suhtumisega kohe esimestest nootidest. Pala on kiire, lühike ja sisaldab suurepärast vahemängu kitarril. Olen seda albumit oma autos kuulanud selle ilmumisest saati.


Coheed and Cambria - “The Dark Sentencer”

Lassi Landström: Tegin väikese pausi Coheed and Cambriast, sest nende kaks viimast plaati ei kannatanud mingit võrdlust esimese neljaga. Olin aga meeldivalt üllatunud, kui võtsin riski ja panin nende värskeima mängima. “The Dark Sentencer” kerib kohe alguses hoo käima suurepärase kitarririffiga, kaasas trummid ja bass, mille peale tahaks tõsta rusika õhku. Lisaks sellele on taustal rahvas skandeerimas “HEY! HEY!, mis teeb palale live-tunde. Suurepärane refrään, suurepärased meloodiad, suurepärane kraam.


Medeia - “Phenomenom”

Jesse Liukkonen: Olen olnud Medeia fänn aastast 2013 kui ostsin nende kolmanda albumi “Abandon All” kaubanduskeskusest, ilma ette teadmata, mida ma parajasti täpselt ostan. Olen 2015 ilmunu “Manning The Helm” EP-le ootanud pingsalt järge ning esimene pala maitseks sellelt tulevalt albumilt on “Phenomenom”. Teemantkõva riff ja kaos algusest lõpuni. Neis tüüpides on energia, mida kõik peaksid kontserdil kogema.


Nita Strauss - “Pandemonium”

Jesse Kämäräinen: Nita Strauss on üks mu lemmikmuusikuid ja tema sooloprojekt on täismahus raskelt rokkiv pommitamine. Mulle isiklikult meeldivad eri saundid, eriti see mürisev bassiliin soolo ajal – lihtsalt perfektne! Soovitan seda kõigile kõikjal.


Ayreon - “Everybody Dies”

Tuomas Lesonen: Andestust – see on aastast 2017! Aga see on suurepärane maailmalõpulugu power metal / progressive metal alustalalt Ayreon. Mitme laulja poolt räägitud ühendatud lugu maalib ideaalse pildi kuulaja peas. Kaunis ja võimas lugu algusest lõpuni.