Nädala muusikapai nr 79

Taas üks Muripilt!Taas üks Muripilt!
Muusikapai on radaseitsme iganädalane ports muusikasoovitusi, kus toome välja viimasel ajal kõrvu jäänud põnevaima kraami. Seejuures võib pai olla ka vastukarva – värskete lemmikute hulgas võib olla ka midagi uskumatult halba või muljetavaldavalt masendavat.

Pastor John Rydgren – "The Lord Is My Shepherd"

Rene: Tõstsin muusikakatalooge ümber ja igasuguse unustatud sodi seast pudenes välja viimase vindini hip jumalasõna 60ndate lõpust. Luteri pastor John Rydgren Ühendriikidest tõestas oma üleriigilise raadiosaatega "Silhouettes", et vaga sõna ei pea olema ajast ja arust, vaid seda annab levitada ka moodsa popmuusika kõrvale ja end mitte surmtõsiselt võttes. Juhtumisi on tegemist ühe tahtmatu industrial pioneeriga, sest kogu "Silhouette Segments" skitikogumik koosneb suvalistest helidest, kõige coolimatest loosämplitest ja muud sarnasest, mis on õige intensiivselt kokku lõigatud. Näiteks Cabaret Voltaire tuli tükk maad hiljem ja nad pidid end ette ja taha kunstikooliga vabandama – nii kipub minema, kui ei olda liidus Issanda endaga.

JUNG ABSO – "ma onan oma jalalabaga" (feat. TANDEM.BØYZ)

Ivo: Paar nädalat tagasi ilmus kohalikus meedias uudis, et tavatult kõrge õhutemperatuur vähendab ajutiselt inimeste võimekust lahendada vaimset pingutust nõudvaid ülesandeid. Tegemist oli ülikooli kolleegiumi töörühmaga, kelle katsejänesteks 44 tudengit, kes siis vastavalt pooled elasid konditsioneeritud ühikas ja teised mitte. Seega selle 2012. ilmunud uurimustöö usutavus metoodilisest vaatenurgast ei kõla just maailma kõige usaldusväärsemalt, eriti seetõttu, et neid suruti siis tosinajagu päevi kohe hommikul ärgates tegema paari testi, millega mõõdeti keskendumisvõimet, reaktsioonikiirust, töömälu ja keerukamate ülesannete lahendamise kiirust. Erakordselt pikalt kestnud erakordselt kaunis ja kuum suvi toodab teisigi üpris jaburaid ja uskumatuid sündmusi, kajastusi ja teematõstatusi – võta ainult mõni uudisteportaal lahti ja vaid imesta. Ma arvan, et selle puhul sellise kauni refrääniga musasoovitus on igati tabav.

PHARAOH – Лаллипап

Ester: Sikutasin tohutust uue vene räppmuusika kuhjast välja uue lemmiku. Pharaoh ja ta crew Dead Dynasty tõmbas tähelepanu oma lugude ja videote eristuvalt sünge alatooniga. Ta teeb ka oma videod ise – on oma eeskujuks üsna eeldatavalt nimetanud Tarantino – ning tundub olevat üsna sihikindel ja pikemaajalise visiooniga oma taotlustes ja silmnähtavalt arenev, mis ainult lisab huvi tema tegevuse suhtes. Seetõttu on ka ta videotele mõtet rohkem tähelepanu pöörata kui enamuse teiste vene räpparite omadele. „ Лаллипап’i” pimesüngele vampiiriõõvale lisaks on ta flirtinud näiteks gootiesteetikaga loos „Дико, например” ning tegelikult juhtus mulle esimesena näppu paari aasta tagune lugu „Фосфор”, mis kasutab täiesti otseselt ja kaalutletult hoopis blackmetal visuaali- ja (nii ootamatu kui see ka pole) ka helikeelt, ühesõnaga, täiesti vastupandamatu kraam.

OUMEEN – "ANNOYED"

Trash: Oumeeni taga peituv Timo Tiivas on aasta jooksul oma soundcloudi kanalis vaikselt lugusid tilgutanud, nii enese looduid, kui sõbraga kahasse tehtud, ning alati olen nende peale kulmu kergitanud, head tunnetust kiitnud ning jõukohaselt ka sotsiaalmeedias jaganud. Nüüd siis väljas terve Timo autoriplaat, EP mõõtu ülllitis, mis tehtud paari kaaslase abikäega ning taaskord ei ole ma ülistussõnadega kitsi, sest poiss teab täpselt, kuidas üks mõnus garaažrockine ja väärpopine muss kõlama peaks ning tunnustatud kunstnik-kujundajana on osanud ka sobiliku visuaali seda saatma panna. Väga hea töö! Ning spets kiitus sulle, Marii Kiisk, et väga ägedalt sobivat vokaali paari loo puhul laenamas käisid.

Lõunaosariikides, täpsemalt Tartus Raadi pargis algab täna Punk & Rock festival, kus esinevad, paramparaa, kohalikud punk- ja rockbändid. Teiste seas J.M.K.E., Evestus, Puberteet ja meil vaid kuu tagasi uue albumiga eelkuulamises olnud Redneck Rampage. Kohal on ka armastatud meeleolumuusikud ansamblist Kurjam, kel samuti pärast kuut aastat kestnud ränka tööd avaldas eelmise aasta lõpul suurepärase albumi "Surm tappis ära". Kurjam annab Punk & Rock festivalil lavalt kuuma kell 20.15 ning aitab tööpäeva vastu pidada järgnevate muusikasoovitustega:

Zahir – "Nice parking, asshole"

Kristjan Jaan Pärn: Üldjoontes ma muusikat väga ei kuula. Siiski minu poolt selline lugu, mida paar korda olen ka lives näinud.Sellel lool on #shitloadsofattitude ja killer mass.

Chris Stapleton – "I Was Wrong"

Priit Liiviste: Kuulsin ja nägin juhuslikult hiljuti Chris Stapletoni esinemist mingis USA jutusaates ja ma olin päris hämmingus, kui selgus, et see sama suurepärane mehike on oma kõigi seniste albumitega Billboardi edetabeli tipus olnud ning näiteks antud soovituse lugu pärineb suisa plaatinaplaadi staatusesse tõusnud albumilt "From A Room: Volume 1". Selle loo valisin sellepärast, et siin toob väidetav kantrimees välja kõige puhtamal kujul parima, mida soulil ja bluesil minu arvates on inimkõrvale pakkuda. Kõikide Childish Gambiiinode ja muude ühepäevaliblikatest masendavate tolbajoobide taustal paistab Chris ikka eriti eredalt silma, aga oluline on see, et mees kannatab igati võrdlust ka parimatega. See inimkaru veel liigutab maailma, ma ütlen teile.

Nublu – "Kassipulma aftekas"

Marko Sigus: Kuna mõminaräpp on vanakooli gängstaräpi täielikult välja suretanud on viimane aeg pominapunki tegema hakata – saab sellest nõukaaja pungi stambist lõpuks üle! Crust punk, hardcore punk ega straight edge punk, mida sajad noored bändid ennastsalgavalt viljelevad, ei vii oma sünge pessimismiga kuhugi. Pominapungil võib aga olla suur tulevik! Tegelikult ladusid Punkpolitsei saatejuhid Mart Ramone ja Uims oma pikkade ja igavate monoloogidega pominapungile juba mitu aastat tagasi võimsa vundamendi… Kahjuks ei tulnud liiga professionaalseks muutunud punkansamblid uuendustega kaasa. Nüüd lõpuks on lootust täiesti uue ja originaalse muusikastiili sünniks!

Põhjaringkonnas, täpsemalt Tallinnas Kultuurikatla pargis stardib täna aga Sweet Spot festival, kust leiab žanriliselt segasema valiku ning kohale on toodud ka välismaa kuulsuseid nagu näiteks Gilles Peterson, kellega avaldasime just eile värske intervjuu. Festival ei taha kaunist suve mööda lasta ning esimesed orkestrid astuvad lavale ja esimesed DJ-d panevad nõela plaadile juba kell 15.00. A-laval teeb tuju heaks avabändina kell 15.15 Frankie Animal.

Alexandra Savior – "Belladonna of Sadness"

Marie M. Vaigla: Alexandra Saviori “Belladonna of Sadness” on küll 2017. aasta kevadel välja antud album, kuid minu jaoks üsna hiljutine leid nii artisti kui albumi näol. Vaatamata Alex Turneri tugevalt tuntavale käekirjale mõjub Alexandra vokaal ja karakter Alexi produktsioonis sellegipoolest väga värskelt ja huvitavalt. Õudusfilmilik indie-pop Alexandra uduse, laisa häälega hüpnotiseerib, viib mingisse seisundisse. Soovitan!

Jungle – "Happy Man"

Jan-Christopher Soovik: “Happy Man” on tõenäoliselt linnas kõndides mu kõige kuulatum lugu. Loo soulilik ja funkilik astumine tekitab perfektse suve tunde. Jungle’i paar aastat tagasi avaldatud debüütalbum on mul ribadeks kuulatud, mille tõttu ootan pikisilmi nende sügisel ilmuvat kauamängivat.

Charlotte Gainsbourg – Deadly Valentine

Jonas Kaarnamets: Kuulsin seda lugu esimest korda sel aastal Primavera festivalil Barcelonas. Jalutasin just tema lava juurest mööda, kui see algas ja olin koheselt lummatud. See lugu tekitab tunde, et tahaks öises linnast autoga liiklusseadusi rikkuda. Selles on mingi vaoshoitud cool.

Veel artikleid