Nädala muusikapai nr 72

Kirjutas Rada7.ee
08-06-2018

Kiki
Muusikapai on radaseitsme iganädalane ports muusikasoovitusi, kus toome välja viimasel ajal kõrvu jäänud põnevaima kraami. Seejuures võib pai olla ka vastukarva – värskete lemmikute hulgas võib olla ka midagi uskumatult halba või muljetavaldavalt masendavat. See pole veel kõik – nüüd ka kõik soovitatud kuulatavad lood ühes Spotify playlistis.

Vul Vulpes – "Idée Fixe"

Evert (teeb jälle sohki ja paneb vana loo): Kuidas sa armastad seda loomingut, mida teeb üks rebane? Ohhh, ma ostsin selle ketta ammu aegu tagasi ühelt plaaditurul (need eksisteerivad veel, by the way!) – ja nüüd vinüülimängijas teeb see jälle su päeva. Igas mõttes. Täitsa minu teema, soovitan neile, kellel just parasjagu "katsetamine" on päevakorras. Tunnetage oma sisetunnet, minge kindla peale välja! Pole vaja osta mõttetuid plaate, ostke ainult neid, mis jäävad kauaks ajaks teie plaadiriiulitsesse.

Anna Calvi – „Don’t Beat the Girl out of My Boy“

Indrek Mesikepp: Anna Calvi energia ei mahu piiridesse. Nüüd, enne kolmanda stuudioalbumi ilmumist räägib ta, et ka seksuaalsust ja enda identiteeti ei tohiks piiridesse suruda. Et kõik ühiskonna poolt ette antud valikud on jama. Tema sõnul on seksuaalsus nagu lõputu spekter, vaata ise, kus sa seal oled või mis teed. Seda sõnumit kannab ka kaks päeva tagasi avaldatud uue plaadi lugu „Don’t Beat the Girl out of My Boy“. Ja see ei ole mingi imal hipiballaad. Selleks on Anna Calvis liiga palju isikupära, power’it ja elektrit – nagu ka tema hääles ja kitarris.
Album „Hunter“ ilmub käesoleva aasta augusti viimasel päeval.

Cityflash ft. Laura-Ly ft. Indrek Ventmann ft. Wild Disease – Kriminaal

Rene: Veel ennevanasti oli Eesti arenenud riikide seas kehtiva krimnaalkaristusega isikute osas üks edumeelsemaid (2010 oli neid kuskil 10% tööealistest). Karistusregistrisse kantutest ei maksa üldse rääkima hakata, sealt puudusid vist küll ainult teovõimetud. Võttis aega, mis ta võttis, lõpuks üks punt muusikuid tabas ära, et kõigile neile võiks ju oma loo kirjutada. Ka ainult kriminaalide põhjal jaguks potentsiaalseid kuulajaid persetäite viisi. Lugu on küll täpselt nii loll, et väga kuulata ei kannata, viib mõtted läinud sajandi viimasele kümnendile, kui täiesti sirge näoga mindi full-retard tasemeni välja. Ka tollal tegi asja keskmisest mahlasemaks eriti gängsta räpiosa. Seekord on mäng veel peenemaks viidud, räppar peab end endiselt poisiks – eks "Ämblikmees" oligi toksiliselt maskuliinne. Aga terava sotsiaalse sõnumiga torkab see pala teiste seast silma. Kriminaale on proportsionaalselt väga suur arv ja valdavalt on need lihtsad inimesed (laulusõnade põhjal lausa lihtsameelsed), kes oskavad pidada lugu sellistest üldinimlikest huvidest nagu kuramaaž, suvine Pärnu ja, nagu üllataval kombel räpist välja tuleb, ka rahvusjook kama.

As I Lay Dying – My Own Grave
Kaader videost, kohe tuleb bass drop
Kirill: Oi, kui korralik vastukarvapai. AILDi ninamees jõudis 2014-2016 vanglas istuda oma naise mõrva tellimise eest. Toona olid muidugi tema bändikaaslased šokeeritud ja tegid uue bändi Wovenwar, mis on tuntud ka nime all "ah, kes?". Kuuest mõistetud aastast istus Lambesis ära kaks ja nüüd on nad bändi taas kokku pannud. Muss ise generic *core, algusepoolne väga tüütu, aga edasi väga catchy refräänidega ja meloodiliste osadega. Võib-olla sõnad "Buried alive(away?) inside my own grave / and there is no-one else to blame" on liiga nina peale.
Ahjaa, väga huvitav, et see on täna reliisitud esialgu eksklusiivselt Facebook videona, loodan, et sellest ei saa trendi. Juba praegu tundub see sama cool nagu Myspace’i eksklusiiv. Ja milline mugavus! Volüüm esimese asjana maas, lehe laadimiseks pead olema sisseloginud, muu kõrvalise sisu laadimine võtab veel aega.

ulisess – "Heretica"

MC STan B: Ma vist olen maininud, et Gesaffelstein pole viimasel ajal üldse midagi uut teinud, aga see-eest on ilmunud nii mõnigi, kes arvab, et tema on uus Gesaffelstein. See vist isegi siuke üksühele koopia. Kas see kohe halb? Ei, seda mitte. Koopia lihtsalt.

Veel artikleid