Ambient, elektro, dub, garage rock, alternatiiv. Need on vaid mõningad muusikazhanrid, millega on oma karjääri jooksul suuremal või vähemal määral tegemist teinud ansambel 22-Pistepirkko. Tänavu oma kolmekümnendat tegutsemisaastat tähistav, 1980. aastal väikeses Utajärvi külas kokku tulnud ansambel, astub sellel reedel üles Rock Cafe’s, järjekordse Naapurivisa minifestivali raames. Stuudionurgas puhkavatest süntesaatoritest, Soomest ja pdf-raamatutest rääkis laulja-kitarrist-programmeerija P-K Keränen.
22-Pistepirkko muusika on arenenud, algusaegade otsekohesest rokenrollist, elektroonilisema saundi suunas. 1998. aastal ilmunud „Eleven“ ja 2001. aasta „Rally of Love“ olid vägagi elektroonilised, kasutades rohkelt arvuteid ja samplereid. Hilisemad „Drops & Kicks“ ning „(Well You Know) Stuff is like we yeah!“ olid jällegi naturaalsemad rokialbumid. Mis tõi kaasa sellise tagasipöördumise juurte juurde?
Meile on alati meeldinud kolmekesi koos mängida, nõnda me otsustasime kirjutada just selliseid lugusid, mida oleks triona hea esitada. Seda ideed järgides lindistasime me „Drops & Kicksi“ ning „(Well You Know) Stuff is like we yeah!“. Nõndanimetatud juurte juurde tagasi pöördumisel, mängis ka rolli meie soov asju uut moodi teha, kuna tundsime, et vajame vaheldust. Nõnda me jätsimegi elektroonika ja arvutid rahulikult stuudionurka seisma. Me ei lõhkunud neid siiski ära, kuna kunagi tuleb jälle päev, kui me neid uuesti kasutada tahame.
Elektroonilisel teemal jätkates, mis te arvate, mis on põhjuseks, et paljud suured roki- ja indibändid, nagu näiteks Snow Patrol ja Editors, on viimasel ajal elektroonika väga omaks võtnud ja andnud välja singleid ja albumeid, mis meenutavad rohkem süntpoppi kui tavapärast rokki?
(mõtlikult) Muusikud otsivad alati uusi viise ja lähenemisnurki, millest oma loomingu tarbeks ideid ammutada. Lisaks leiavad inimesed – meie kaasa arvatud, et elektroonika ja elektrooniline muusika on inspireerivad. Sul ei ole vaja suurt stuudiot ja metsikut eelarvet, et muusikat luua. Arvestades muusikatööstuse hetkeseisu, siis äkki on bändidel lihtsalt odavam elektroonilisi lugusid kirjutada?
Teie kodulehelt on huvilistel võimalus alla laadida fännide poolt tehtud remikse 22-Pistepirkko lugudest. Kas on plaan tulevikus välja anda jätkuosa „Zipcode“ nimelisele kogumikule, mis sisaldas erinevate artistide poolt teie lugudest tehtud remikse ja kavereid?
Väga tore oleks lasta fännidel ja erinevatel muusikutel remikse juurde meisterdada ja anda tulevikus välja järg „Zipcode’ile“. Kuid hetkel meil selles vallas siiski kindlad plaanid puuduvad.
22-Pistepirkko annab ka kontserte varjunime all The Others ning on andnud välja plaadi „Monochromeset“, mis sisaldab vanu rokenroll ning garage rock’i kavereid. Olete öelnud, et tahate The Othersi nime all, anda välja nii palju eri-ilmelist muusikat, kui võimalik. Mis on The Othersi staatus hetkel ja kas võib millalgi oodata albumit, mis sisaldab näiteks 1960-ndate aastate psühhedeeliat või 1970-ndate progerokki?
The Others on hetkel õpingute faasis. Kui meil juhtub aega tekkima, siis kasutame seda vanade lugude paremini selgeks saamiseks. Kindlasti ilmub mingi päev uus The Othersi album, kuid millist muusikat see hakkab sisaldama, seda me hetkel veel kindlalt öelda ei oska. Repertuaari suhtes meil kindlaid reegleid või ettekirjutusi ei ole, peale selle, et lood peavad meile endile meeldima ja me oskaks neid ka mängida.
22-Pistepirkkole kuulub ka plaadifirma Bone Voyage Recording Company. Kuidas on hetke rahvusvaheline majanduskliima mõjutanud plaadifirma toimimist?
Bone Voyage Recordingule on maailma majanduses aset leidvad probleemid mõjunud samamoodi, nagu ka kõikidele muudele plaadifirmadele. Praeguste majandusolude juures, pole kerge promoda artiste ja müüa plaate, ükskõik kui head muusikat nad ka ei teeks.
Naapurivisa on 22-Pisteprikko viies ülesastumine Eestis. Mida te mäletate eelmistest siin toimunud kontsertidest ja milline neist on olnud parim?
Ma mäletan hästi meie esimest kontserti Eestis, Tallinnas. See leidis aset veel nn „vanadel aegadel“, enne Eesti iseseisvumist. Inimesed võtsid meid hästi vastu ja esimene selle reisi käigus antud kontsertidest oli tõsiselt metsik ja fun. Meile on on alati Eestis meeldinud, kuna iga meie külaskäik on alati olnud eelmisest erinev.
2005. aastal andis kirjastus Like välja raamatu, mis võttis kokku 22-Pistepirkko ajaloo, tolle hetkeni. Kust tuli idee, anda raamatu täiendatud versioon pdf-kujul tasuta kaasa, koos „(Well You Know) Stuff is like we yeah!“ esimese singliga „Suburban Ladyland“?
Meie arvates tuli raamat väga hästi välja ning arvasime, et ka inimestel väljaspool Soomet peaks olema võimalus seda lugeda, kui nad seda soovima peaksid.
Olete öelnud, et bändi alustamiseks andis tõuke ja ka üheks suurimaks inspiratsiooniks oli omal ajal Ramones. Millest tuleb huvitav seik, et kui uurida skandinaavia rokkbändide käest nende inspiratsiooniallikate kohta, siis nimetatakse peamiselt Ameerika punk ja protopunk bände, nagu Ramones, The Stooges ja MC5. Samas, kui mujal Euroopas nimetatakse jälle peamiselt UK bände, nagu Sex Pistols ja The Clash?
Kas tõesti, see on küll huvitav seik. Mingit erilist põhjust ei oska selleks küll leida. Isegi nüüd, 30 aastat hiljem, pean ma neid americanosid(Ramones, The Stooges, MC5 jne) vägagi inspireerivateks ning sama võin julgelt öelda ka Sex Pistolsi kohta.
22-Pistepirkkost on tehtud kaks dokumentaalfilmi – „Sleep good, rock well“ ja „Three Rocks from the Lake“. Mis on see, mis muudab 22-Pistepirkko filmitegijate jaoks sedavõrd huvitavaks subjektiks?
Ma ei oska öelda. Me teeme lihtsalt oma muusikat, tehes seda nii, et meil endil oleks huvitav ja loodetavasti ka teistel.
Garage rock, ambient, psühhedeelia, blues ja alternatiivrokk. Kas on veel jäänud muusikazhanreid, mida tahaksid 22-Pistepirkkoga uurida?
Hmm, vastaks sedasi, et tänapäeval on meie peamiseks inspiratsiooniallikaks muusika ise, sõltumata sellest mis zhanrisse see kuulub või kuidas keegi teda lindistab või kategoriseerib.
Olete öelnud, et oma karjääri alguses üritasite vältida igasuguseid Soome mõjusid oma muusikas. Kas selline lähenemine toimub ka tänapäeval või on need mõjud vaikselt leidnud siiski tee teie muusikasse?
Minu arvates on suhteliselt võimatu vältida mõjusid, mis tulenevad sind ümbritsevat keskkonnast. Kuna me oleme Soome bänd, siis leidub meie muusikas ka Soome mõjusid – see on osa meie isiksusest. Minu arvates on meie eesmärgiks teha muusikat, mis on avatud kõigile kuulajatele, hoolimata sellest, kust nad tulevad.