Rada7.ee

vt. ka teemat "niinagutegelikulton"

väidelda on igaljuhul huvitav..

ee...kas see on väitlemine? minu arusaam väitlemisest on selline, et inimesed seletavad seni kaua, kuni on teisel tõestanud, et temal on õigus ja teistel ei ole. a minu poolest on igal yhel oma õigus, mis ei pea puutuma minu õigust. maailmanägemusi jagada on siiski loomulikult huvitav.
ja võibolla enne kui hakata rääkima kunsti väärtusest peaks siis igayks ka seletama, mida tema konkreetselt yldse kunsti all mõistab.

>>minu arusaam väitlemisest on selline, et inimesed seletavad seni kaua, kuni on teisel tõestanud..

see on vaidlemine. väitlemine ei ole õiguse taga ajamine vaid mõtisklemine mingi kindla teema ümber.

kusjuures väitleja väitel peaks olema ka mingi loogeline tõestus..

..aga võibolla ka mitte..

väitlus => 1 sõna indeksist: väitlus (1 kirje)
Leitud 1 kirje


vaidlus Subst väitlus, poleemika, diskussioon, dispuut, debatt, jõukatsumine, sulesõda

njah...vot jõukatsumine on ilmselt see mida mina mõtlesin. et kui selles võisteldakse, siis peab keegi ju teised surnuks rääkima ja võitma kah kuidagi.
a kunst on mu jaoks maitse asi ja selle yle ehk ei ole mõtet kakelda.

a kõige parem tõestus on minu jaoks see, et ma tunnen, et nii on õige ja hea:)

mnjah...mulle torkas nyyd pähe selline tegelinski nagu Hemingway. Ma heameelega ei loeks tema teoseid, kuna ma tean, milline inimene ta oli...

no ja võtame nt. muusika...mind küll huvitab muusiku välimus ja tema maailmavaade lisaks tema loomingule. ja ma ei vinni absull seletada, miks. loogish ju miks.

to annika:
no minu jaoks oli sinu põhjendus niigi piisav:)

nii kunsti kui ka muusika kui ka kõige muu puhul tunne kas tekib või ei teki.
ütleme nii, et kanneldamine ei ole minu jaoks omandanud mingit lisaväärtust ainult sellepärast, et sõber HalliV sellega tegeleb. ja ei kiida seda kah. see jätab mu lihtsalt suhteliselt ükskõikseks. ja see ei tähenda, et kanneldamine midagi väärt ei oleks. kindlasti on. ja sitaks on. lihtsalt mind see ei eruta.
ma ei torma miskit metallica tribuuti kuulama ega kiida seda sellepärast taevani, et seda teeb muuhulgas sõber kuriraivo. mis jällegi, muuseas, ei tähenda, et metallica sittagi väärt poleks, lihtsalt mina ei vaimustu sellest eriti.
küll aga katsun ma jõudumööda kohal olla igal pool, kus astub üles metsatöll, kus mõlemad eelpoolmainitud tegelased ja veel mõned lahedad sellid-sõbrad tegevad on. seda nii muusika kui ka inimeste pärast. kuid siin on inimeste väärtus ja muusika väärtus juba nii tihedalt omavahel seotud, et üks võimendab teist.
konkreetse inimese kingitud mõttetu kunstiteos? mh.
kuidas saab üldse öelda mõttetu kunstiteos või väärtusetu muusika? mingi mõte ja väärtus on alati. ka näiteks sulol on mingi väärtus ja mõte. kellegi jaoks.
Vladimir Majakovski luuletas kunagi:

Kui tähti süüdatakse,
tähendab -
neid on
kellelegi
tarvis.

või sinnakanti. mõte oli igatahes siuke.
aga konkreetse inimese kingitusel on alati emotsionaalne väärtus, isegi kui see kingitus on minu jaoks "mõttetu". kusjuures - vahel võib juhtuda ka nii, et kunstiteosel on üüratu kunstiline väärtus ja ühtlasi ka emotsionaalne väärtus, kuid see kunstiline väärtus jääb minu jaoks võõraks. ei eruta mind. küll aga erutab näiteks seltsimees kunstiteadlast. ja kunstiteadlase jaoks täiesti mõttetu kitš võib minu silmis omandada üüratu kunstilise väärtuse mingi emotsionaalse seose pärast.

iga muusik, kirjanik ja kunstnik on oma taustsüsteemis tihedalt kinni, teda ei saa sellest lahutada ning see on omakorda kunstiteose või muusikapala või raamatu taustsüsteem. isegi kui sa lihtsalt selle kunsti ära tarbid, tegija isiku vastu täiendavat huvi tundmata, oled sa mingi annuse temast juba saanud. et n-ö implitsiitselt siis.

aga kui ma juba tunnen muusikut või kirjanikku või kedagi kui konkreetset jobu, siis ma suhtun ilmselt tema tehtavasse küll eelarvamusega, kuid kui asjas on tõepoolest mingi iva sees, siis ma võin oma arvamust ju muuta. näiteks kaur kender. ma ei salli teda silmaotsaski. ometi olen ma ise ostnud armsale inimesele kingituseks tema ja merila "läbi rahulike silmade", sest seal on ülemõistuse eredaid kohti. nii kenderi tekstides kui ka merila piltides. aga et ma selle raamatu leidsin, peaks juba ise näitama, et ma ei käi lihtsalt põlgliku näoga mööda kõigest, mille tegijad inimestena mind nina kirtsutama panevad.

mulle on see teema olnud ka täielik eetiline dispuut. nii ja naa.näiteks jackassi puhul mind ei huvita tegijate taustad, aga seff on vaadata ikka. marilyn mansoni puhul see taust huvitab enamgi kui toode ise ja see ei sega üldse. a ntx david lynchi vaadates tekib dilemma. et tahaks süveneda tegija tausta, aga siis kaob tema toote illusioon ja ehvekt läheb kaduma, sest tean mida ta tahab saavutada ja mismoodi ta seda teeb. et ma otsin juba filmis teda, mitte niivõrde ei lase tema tootel ennast lollitada. see võib ärritada.

ja siis on veel. kui süveneda kunsti (ja filmi) semiootikasse, siis on enamus seosed mõistetavad, kõik rullub kergesti lahti, olenemata sellest, millega on tegemist. ja see võib tapvalt ärritada kohati, sest kaob seesama illusioon. teisalt jällegi võimaldavad sellised teadmised rohkematest asjadest aru saada. sealt tuleb see ka, et polegi vaja autorit välja kaevata, enamvähem juba tead ainult tema tööd vaadates, kes või mis ta on ja mida ta ütelda tahab. muidugi see, et kas ta oma mehega anaali teeb või mitte, ei pruugi selguda, kuid siin tuleb jällegi uud dilemma: on seda üldse oluline teada, peale selle, et "a la tead et pushkin sõi hommikuti vihmausse, sest need meenutasid talle peeniseid," kui see ei tundu tema kuntsis peegelduvat.

Miks Sulle Kender ei meeldi ?

Teine asi on jällegi see, et kunstnik, kui looja ei sukeldu alati ühte auku.. siit võib tulle jällegi väärmõistmine - st. Sul on kunstnikust teatud teadmised ning Sa vaatad tema teoseid kui tervikut, mitte igatüht eraldi.. Ja võibolla inimene, kunstinautleja siis, otsib kellegi teostes alati iseend.. ja see olekski ehk kõige õigem tõlgendus - Sinu, kui taustsüsteemi jaoks!? Sest Sina oled ju tarbija..
Näiteks, kui PainK uus internetileht sisaldaks ainult banaane ja hamburgereid, vaevalt et neid siis banaanide ja hamburgeritena vaadataks !? Ja kunstniku arvamus või väljenduspüüd siin enam rolli ei mängigi..

Teine asi on jällegi see, et kunstnik, kui looja ei sukeldu alati ühte auku.. siit võib tulle jällegi väärmõistmine - st. Sul on kunstnikust teatud teadmised ning Sa vaatad tema teoseid kui tervikut, mitte igatüht eraldi

njaa, a siin on jällegi nii, et mingis mõttes on kunstnik ikkagi tervik, teisalt jälle, muidugi kui kunstnik muudab oma visiooni ja sina ootad talt jälle sama või näed teda samana, siis see võib jah olla kunstnikule frustratsiooni põhjustav.

Looja ja hävitaja = tõeline kunstnik...
...järgmine loitsu lugu paistab siit tulevat...
...Tõelised Kunstnikud...

Miks Sulle Kender ei meeldi?

peaasjalikult sellepärast, et ta tuli toimetusse, tibukollane jope seljas, ei teretand, ei tutvustand ennast, pistis minu kätte lihtsalt ühe disketi ja ütles: "võta siit fail ..... ja pane võrku!" ja kui ma seepeale küsisin, kes ta siuke on, et sunnib mind suvalist disketti oma masinasse torkama, vaatas ta mulle märkimisväärselt ülbe pilguga otsa ja teatas: "Kender. Kaur Kender." mispeale mina küsisin: "no ja siis?" ning tema läks juhtkonnale kaebama, et mina olen nipsakas või midagi ning naaberlaua tagant kargas püsti üks küljendaja, kes kunagi oma tööd korralikult tehtud ei saand, hüppas minu juurde, silmad peas põlemas ja seletas: "see on ju Kaur Kender, kohutavalt andekas mees, kuidas sa ometi julged temaga niimoodi rääkida?!" ja tormas kenderile järele. tont teab, miks. ilmselt kiibitsema.
tollal ei olnud kenderilt isegi veel ühtki raamatut ilmunud ja tema nägu ei figureerinud pidevalt saastaajakirjanduse veergudel. ja kui ka oleks olnud, ei pea ma ikkagi iseenesestmõistetavaks, et üks karjuvkollase jopega mees võiks mu arvutisse miskit suvalist disketti toppida, seletamata, mis, miks ja kuhu. :toilet:

ja kunst on ikka sitaks suhteline mõiste nii või teisiti. ning kuidas keegi sellele läheneb, on kah tema isiklik traagika.

ma olen märganud, et inimesi on kahte sorti. kui miskit üritust pildistatakse, siis üks sort inimesi lappab pildid kiiresti läbi, tuvastades sealt need, kus nad ise peal on ning piidleb neid siis hoolikalt, üritades välja selgitada, kas ta ikka on pildil seksikas ning kirjutab kõigile siva nimed taha, et endale kah neid pilte saada. vahel võib seal pildil olla isegi vaid inimese jalg või pool nina või midagi. aga TA ON seal pildil. teine sort inimesi piidleb pigem hoolega neid pilte, kus kellelgi on huvitav näoilme või keegi teeb midagi totakat või keegi on väga ilus ning suhtub üpris ükskõikselt isegi suures plaanis endasse. ning tellimiseks valib pilte pigem nii, et seal oleksid peal võimalikult suur valik võimalikult huvitavaid kohalviibinuid.

heh, ma ei ytleks, et selle kunstiga suurt pistmist on. esimesed on lihtsalt enamasti seksikad inimesed, teised mitte. >

lihtsalt tuli meelde. ja ma arvan, et seksikusega pole sel midagi pistmist. või kui, siis niipalju, et seksikad inimesed suudavad ka teistes seksikust näha ja sellest huvituda, a need, kes on sinna anaalsesse faasi pidama jäänd, ei näe oma nabast (või peaks ütlema: suguelunditest) suurt kaugemale.

Ka see on ju kunst - näha kogu maailma oma suguelundi perspektiivist...

tjaa kas on, see on ju pingutuseta instinktiivne

viimasel ajal on loomulikkus defitsiit...

irv,a dont vorri, kõik mis munnist välja lendab, teeb seda suht loomulikult