Mati Unt on kunagi ammu Sirbis kirjutanud...

Madu
31-03-2003
kell 20:22

/---/

Noh, ja siis eesti naine ja eesti kirjandus. Kujutan ette, mis arvaks näiteks Sirje Kiin, kui ma eitaksin müüti eesti talunaisest, pidevalt raskejalgsest, visast ja tummast, kes pisaraid maailma eest peites peab ülal lapsi, meest ja ühiskonda. See müüt on laialt levinud. Ükskord elasin üle riskantse hetke. Barbi Pilvre hakkas seda müüti näitlejate ees kritiseerima. (Mu arust õigusega rõhutades, et see olukord võis kehtida vaid väga kitsal ajaloolisel hetkel.) Ruumi tekkis kummaline vaikus. Barbi jutt hakkas ekslema ja ta vahetas teemat. Ta oli alateadlikult tajunud, et kuulajate hulgas on kaks Kõrboja Annat ja üks Ukuaru Miina. Nende peale aga ehitataksegi üles see müüt.

/---/

... üks esimesi eestikeelseid säilinud rahvaluuletekste on "Mehetapja Mai" . Nagu rahvaluules ikka, puudub seal psühholoogiline motivatsioon. Mai tapab mehe kontseptsioonitult. Me võime sinna juurde mõelda küll miskisuguse sotsiaalse põhjuse, kuid see pole mulle isiklikult huvitav. Mulle meeldib, et eesti vaimulugu algab motiivitu mehetapmisega. Mai leiab pääsu meres, stiihias. Hiljem on see tegelane leidnud põhjalikku valgustamist Marie Underi, Betti Alveri ja Viivi Luige loomingus. Oh, seda on palju, lühikese repliigi ilmestamiseks meenutame vaid Betti Alverit nuudiga laevaninas, silme ees terendamas "Hellas, barbaarne ja uus." Mõni heatahtlik meenutab ka Mati Undi tekste "Helgi Sallo lahkumine" ja "Ja kui me surnud ei ole, siis elame praegugi."

Loodusesse põgeneb muidugi ka Tiina, kes libahundina on tänapäeval vabalt omandanud ka kitsama tähenduse, mida me kõik ülihästi teame Clarissa Pinkola Estesest: naine, kes jookseb koos huntidega ega ilmuta huvi talupidamise vastu. Muidugi, nii Tiina kui ka teise tuntud hilisema mehetapja, Tammsaare Juuditi puhul on meesautorid lisanud ettevaatusest ka mingisuguseid kõhklusenoote: nad on olnud igaks juhuks valmis, et huntnaine, keda ei huvita Eesti saatus ega perekond, ei leia paljude lugejate seas poolehoidu.

See kartus võib ka põhjendatud olla: isegi alateadlikult metsikud kaasaegsed naised on nakatatud "eesti taluperenaise" ideoloogiast, kuna see tundub olevat kuidagi "õigem" produktiivsem, reaalsem, pragmaatilisem. Mida ta kahtlemata ka on. Perekondlikud naised produtseerivad lapsi ja see on teatud poliitilistes ringkondades kõrgelt koteeritud. (Kuid kirjandus pole üldiselt võttes koht, kus propageeritakse positiivseid ideaale, ehkki ka seda võib seal teha.)

Samal ajal võime lehtedest lugeda üha rohkematest eesti tüdrukutest, kes alateadlike impulsside mõjul jooksevad ilma peale hulkuma, kiini jooksma ja muidu libahundiks.

Võime küsida, kas metsnaine, kes ei hooli ei Liivi mainitud karskusest ega abielust ega biseksuaalsusest, üldse millestki, ei sellest ega kolmandast, pole mingi romantiline väljamõeldis. Arvatavasti on. Ent isegi siis, kui essentsiaalne feminism osutub viljatuks fantaasiaks, on tal operatsionaalses mõttes produktiivseid omadusi. Ta pakub impulsse kreatiivsele hullusele.




noh, tekib mõnel mõni mõte ka vä?

omadest ma räägin ehk hiljem...



http://www.sirp.ee/Arhiiv/18.12.98/Sots/sots1-5.html


01-04-2003
kell 08:52

mis mõte mul ikka tekib... olen niisama sihuke mõttetu mees.


01-04-2003
kell 08:57

aga ei tegelikult sinna Tammsaare-teema juurde ma pidin ikka sisse viskama, et mina ei saa aru ahhuijeeli seda Tammsaaret nii meeletult haibitakse. logish, tal on head kraami, aga on ka sitta - eelpool mainitet "Juudit" näiteks. Sitt ja saepuru ju. Ainuke hea omadus oli tal et ta oli nii lühike ja sai kähku läbi.

HalliV
01-04-2003
kell 16:32

hnjaa.. ja ega jah, viinamarjade ainuke hea omadus on see, et nad on kõrgel ja ega neid kuidagimoodi kätte ei saagi, pealegi on nad ju hapud.. n

Madu
01-04-2003
kell 16:51

HalliV, ma ei saand nüüd halligi aru, mida sa sellega õigupoolest öelda tahtsid. loom ike loll jälle... n

Factor
01-04-2003
kell 19:41

Madu pole loom, vaid roomaja.

Madu
01-04-2003
kell 19:52

mida oligi tarvis tõestada...
millest me ka ei alustaks, hiljemalt 6. posti juures oleme ikka õiendava alatooniga läbu juurde jõudnud... n

Madu
01-04-2003
kell 20:20

et teema on niikuinii juba läbu, siis tuleb järgmine lugu kah siia alla:
teatavasti oli van goghil pühapäeval sünniaastapäev. mu lemmikülemus Lehiste ostis sel puhul turult van goghi-nimelisi kartuleid ja ütles kartulimüüjamutile kah, et sel puhul ostab just neid, et van goghil on täna sünnipäev. turumutt: "jah, ja ta saab nii vanaks, et kohe hirmus mõelda!"

Factor
01-04-2003
kell 20:59

See on sellepärast, et need kaks lõiku ei tekitanud minus mitte ühtegi mõtet. Lisaks on kogu see untomutoloogia kei. Mihkel Mutt ja Mati Unt on ühed kõige mõttetumad kirjatsurad Eesti ajakirjanduses. Ainult Priit Pullerits ja kõik SLÕL ajakirjanikud edestavad neid. n

Factor
01-04-2003
kell 21:03

Kõige nõmedam asi, mida Munt kunagi kirja pannud, oli üks Sirbi kolumn, mis lähtus sellest, et ta oli nii koba, et ei osanud oma desktopi wallpaperit muuta, ja sealt edasi käis ta pooled maailma filosoofid läbi ja ajas lolli haugipaska igast august välja. Totaalne võlts-intellektuaalne onaneerimine, millesarnast leidub ka ülalpool olevas lõigus: "Ent isegi siis, kui essentsiaalne feminism osutub viljatuks fantaasiaks, on tal operatsionaalses mõttes produktiivseid omadusi." Öhöh.

n

Madu
01-04-2003
kell 21:45

äh, mina lootsin siit feministlikku arutelu... a noh. läks jälle (mees)(aja)kirjanike sarjamiseks. kusjuures, undil on üks hea raamat. "hüvasti, kollane kass". ma ausalt öeldes küll eriti ei mäleta, millest seal juttu oli, aga pealkiri on tänapäevani meeles. see võib muidugi ka sellest kassist tulla. a muidu ei lähe mulle ei unt, mutt ega tammsaare eriti korda. kender, kusjuures, ka mitte. seevastu sauter natuke läheb. a ka see võib jälle nostalgia olla. või pealkiri. "indigo" nimelt. ehk indigosinine. ehk sinine. mu teine lemmikteema läbi aegade.

Lembetu
02-04-2003
kell 09:54

Ausalt öelda liigutas see tekst mul seal üleval pööningul küll midagi, aga ma tõesti ei viitsi siia midagi sellest kirjutada, sest nii läheks see tekst kole pikaks ja ma pole hea kirjutaja...

annika
02-04-2003
kell 14:27

eesti kirjanike kohta...ükspaskkõiksorryvaan...aint mõned yksikud eredad killud...aga Tammsaare on n
Ja feministliku arutelu ei tahaks ma alustada, sest siis juhtub minuga nii, nagu tavaliselt taimetoitlusteemade all. Ma olen viimasel ajal eriti vastuvõtlik igasugustele reaktsioonidele ja võtan absull kõike isiklikult...
aga Undil on vähemalt ilus kass kodus!

kargavkazz
07-04-2003
kell 10:23

ojaa...
mina olen vastik naine. käin tööl ja teenin raha ja ei korista ega tee syya ja lapsi mul kah yleüldse ei ole ja tegelt võiksid mehed synnitama hakata kah hoopis...
tänapäeval võiks ju kõik võimalik olla.

a hunti ma ei jookseks. kassin niisama:)