Tänavu 16. korda toimuva R2 aastahiti hääletuse on aastate jooksul kinni pannud nii Terminaator, Ines, Smilers kui ka The Sun. Kuid kui paljud teist mäletavad 6-Packi, Exitit, Anacondat või Paavot ja Liisi? Lisaks tuntud tegijatele on aastahiti tabelis alati figureerinud ka ühe hiti imesid ja tänaseks Eesti muusika areenilt kadunud ja unustuste hõlma vajunud artiste. Rada7 valis välja 6 omanäolisemalt artisti, kes aastate jooksul tabelis on figureerinud.
MC Leo – Keegi veel
1994 oli Eesti muusikamaastikul erakordne aasta. R2 andis esimest korda eetrisse aastahiti tabeli, mis reastas kirjade ja fakside põhjal 40 enimmeeldinud välismaist ja kodumaist muusikapala. Tänu The Tuberkuloitedile saab muusikasõber teada, et kusagil Pärnu jõe kaldal asub Sindi nimeline linnake. Ansambel Jam püstitab omalaadse rekordi kui nende plaadiesitluskontserdile koguneb ligemale 4000 inimest. Ansambel Ummamuudu laseb ETV stuudios kõlada rõõmsal ”Kõnõtraat” nimelisel laulul kogudes selle eest esimese ansamblina 7 Vapra ajaloos hinde üle 4.0. Paari kuu pärast panevad nad sama looga kinni ka esimese aastahiti tabeli. Kusagil Lõuna-Eesti metsade vahel talus teevad Winny Puhhi nimelised notsud vaikselt laudanurgas märkmeid. Samal aastal näeb ilmavalgust ka Mc Leo esiksingel ”Keegi Veel”. Õrna falsetiga, isegi nii õrna , et vahetevahel tundub, nagu oleks laulja just-just nutma puhkemas. Ettekantud lugu on armastusest ja igatsusest, mida saadab lihtne süntesaatorikäik, mis mõjus primitiivsena juba 90ndate päkapikudisko kontekstis. Kui Mc Leo oleks oma esiksingliga välja tulnud internetiajastul, oleks tema muusikale saanud kindlasti osaks suurem tähelepanu kui 1994. aastal. Ilmselt oleks teda oodanud leping mõne Eesti indie plaadifirmaga, esinemised featuringil ja Genialistide klubis. Rääkimata kiitvatest artiklitest muusikablogides ja ajakirjanduses. Kuid sarnaselt paljudele teistele oma ala pioneeridele jäi Mc Leo saatuseks olla vaid kerge virvendus Eesti muusika radaril. Ilmavalgust nägi veel üks laiema tähelepanuta jäänud singel, enne kui Mc Leo suurelt areenilt kadus. Ta lubas kunagi naaseda. Loodame, et ta seda ka teeb.
MustQ – Rahvaspordi päev
http://www.youtube.com/watch?v=k2sfQTgC2QI
MustQ – Karm on liin
http://www.youtube.com/watch?v=R90RUkgMTpQ
Enne seda kui õpetajaid said kergekujulisi atakke lugedes X-Pressist A-Rühma ”Anomaalsete Alkasside” sõnu Thereskova vägistamisest ja Toe Tag Kristiine keskuses videot tegi, oli Must Q Eesti esimene laiema avalikkuse teadvusesse läbi murdnud räpprühmitus. Nad laulsid nibudest, karmist liinist ja eskimote rahvaspordipäevadest. Mehed, kes kandsid videodes xxl suurusega riideid, sõitsid mustade Mersudega mööda linna ringi, rebisid karmides getobaarides naisi rajalt maha ja jõid Jim Beami viskit. Kuigi tõele au andes oli Must Q muusikaliselt ilmselt lähemal karmima stiiliga boybändidele ala East 17, kui Uzidega vehkivatele USA geto gängsteritele. Samas ei saa kuidagi maha salata fakti, et 95. aastal tundsid sa end „Puhastust“ kuulates raudselt hoovi kõige karmima gängstana. Juttude järgi pidi ühel Pärnu mehel kodus keldris kastitäis Musta Q plaate olema. Huvitav, mis hinnaga ta ühest loobuks?
Push Up – Geisha
http://www.youtube.com/watch?v=c4jmUgUyot4
Seksiga saab teadupärast müüa liha, õlut, grille, muruniidukeid, autosid, maju ja isegi väikseid saari Kariibi meres. Eelkõige saab seksi abil aga müüa muusikat ja oi, kui hästi. Selleks, et näha, kui tõhus vahend on seks muusika müümisel, piisab meil vaid heita pilk Britney Spearsi tervele karjäärile või Rihanna viimase plaadi bookletile, kust vaatab vastu okastraati keeratud alasti neiu. Seega pole imestada, et 1999. aastal otsustasid paar eesrindlikku Eesti muusikaprodutsenti teha staari konkursi Miss Eesti Tiss võitnud 16-aastasest Margit Margussonist. Selleks segati omavahel kokku väga kitsad korsetid, 90ndate päkapikudisko parimad palad ja seksuaalsete alatoonidega vürtsitatud kahemõtteline lüürika. Projekti tulemusena sündis ansambel Push Up ning ilmavalgust nägi Geisha nimeline lugu. Veel kunagi varem polnud ükski Eesti artist niivõrd julgelt kombanud piiri, mis eraldas seksuaalsete vahenditega oma muusika müümist Eesti politsei pedofiilide püüdmise rühma külaskäigust.
o3 – Sun
http://www.youtube.com/watch?v=Anc5-YwgkEk
Kuni selle sajandi esimese kümnendi alguspooleni sisaldasid Eesti metalvideod peamiselt mahajäetud industriaalhoonetes pillimängimist imiteerivaid bändimehi või dokfilmikaadreid, kuhu oli jäädvustatud töötavaid masinaid või omavahel eluvõitlust pidavaid loomi. Jah Suni videos leidub samuti tühjal industriaalmaastikul pillimängimist imiteerivaid pillimehi. Kuid mitte ainult, o3 tutvustas sellele ammendunud maastikule suudlevaid lesbisid ja tegi vihjeid sm kohta. Kahte asja, mida ei saa frustreeritud Beavise ja Buttheadi sarnaste metalfännide arvates üheski videos kunagi liiga palju olla. o3 aga otsustas mõni aeg peale singli ilmumist laiali minna. Ja kui uskuda bändile lähedal seisvaid allikaid, pole mõtet reunioni suhtes eriti hinge kinni hoida, kui just pole soovi treenida allveeujumise maailmameistrivõistlusteks.
Koer – Maiu on piimaauto
Kui jutuks tuleb Vaiko Eplik, räägitakse tavaliselt sellest, kui hea ja omanäoline oli oma aja kohta Claire’s Birthday. Kuidas Ruffus oma erivärviliste lipsudega on siiani kõige coolim asi, mis eestlased on iial Eurovisioonile saatnud. Võistluse, mille me oleks kindlasti kinni pannud, kui pagana Balkanimaad poleks jälle üksteisele hääli andnud. Kindlasti kiidetakse taevani tema 4 sooloplaati, mis hõlmavad endas kõike alates pop rockist ja gospelist, lõpetades disko ja folgiga. Kui aga öelda muusikasõbrale seoses Eplikuga märksõna Koer, pistab too tavaliselt kiiresti köhima, heidab pilgu maha või üritab kiirelt jututeemat muuta. Eks ole natukene irooniline, et oma generatsiooni ühele andekamale muusikule on vähemalt aastahiti kontekstis kõrgeima koha toonud primitiivne rockbänd, kelle debüütplaat ”Pure” nõretab roppustest ning kes pani tv otse-eetris 15a lapsed kaasa karjuma ”pihkupeksja.’ Ja kuigi Epliku sooloplaadid on kahtlemata head, tahaks siiski teada, kas kunagi näevad ilmavalgust ka kunagi välja hõigatud Koera 2 järgmist plaati ”Ime” ja ”Pane”.
Ursula – Tifffer
http://www.youtube.com/watch?v=RH-coM903Nc
Ursula näol on ilmselt tegemist parima näitega ühe-albumi-imest, mis Eesti muusikamaastikul 4 aasta jooksul juhtunud. Esimene plaat oli tõeline müügihitt, mida sai omagi töökohas klientidele hea hooga maha müüdud. Väiksed ja natukene suuremadki lapsed kilkasid rõõmsalt laulda „lihased lihased” ning tegid järgi nutva Heiki häält. Tehti suvetuur Dagöga ning vallutati ka natukene vanemate inimeste südamed. Kuid sama kiirelt kui kõik algas, see ka lõppes. Teine album „Armastan end aeglaselt” (jah, kõikvõimalikud naljad on selle nimega juba tehtud) ilmus ning kadus siis ka kohe laiema publiku vaateväljast, nagu tegi seda ka peale ülesastumist tv3 Kahvli saates terve bänd. Trummarit võis viimati näha Eesti otsib superstaari saates ja lauljast sai hipster.
Selle aasta võitjad ja üllatajad selguvad 2. jaanuaril Go Grupi raudteedepoos. Lisainfo siin:
http://www.rada7.ee/?s=f&k=1&id=40009