Rada7.ee

NECRO BLOG

tsekkige blogi!

Süda tuksub, hea meel on tõdeda, vuntsid saab sirgeks moshida juba sellel laupäeval kell 13.00 HRL-is!

Süda tuksub puts, puts, puts.
Mine lahti heavy metal.
Siis me lähme Necro-ga
HRL-ile rokkima :D

järjekordne pantvangikriis toimub juba reedel, 23. juulil kell 17.00 Viljandis, Rock Ramp raames. Nõrganärvilstele ei soovita!

kokkuvõte viimasest konsast:
http://vimeo.com/26869973

musumopsid armastan teid niisamuti nagu oma ....

26.03.2012 ilmuva plaadi "Narkomaat" ettetellimine Nailboardist!

Paar helinäidet uuelt plaadilt

Elutähtis Facebooki link ka

Instrumentaal on küll viimastel kõvasti targem. Mõndade arust on see ehk miinus, mul on suva, minu arust toimib

Necro Strike - Narkomaat
Arvustas: Urmas Piht

Eksklusiivses Türi kultuurimajas salvestatud Necro Strike´i uus emakeelne album on selles mõttes proovikivi, et peab kodumaal näitama ühtaegu nii kollektiivi viimaste aastate arengut kui perspektiivset elujõulisust. Pole ju sügavat mõtet omaenese pensionieani raiuda õudu ja surma death-metali võtmes pelgalt kohaliku maakonna kahupäädele. Või on?

Isikliku arvamuse järgi on nende 37 minuti sisse mahutatud 8 leelotust + instrumentaal tublisti konkretiseerinud nii Necro Strike´i muusika sihtgruppi kui kontseptsiooni. Raasukestki senisest heast, sealhulgas crust´ilikult hoogsad rifid, sisukad tekstid ja asjakohaselt sünge helipilt, pole seejuures kaduma läinud... Lisaks on uued lood peale soovituslikku plaastimist korralikult ja tuimestavalt lõpuni maandatud, mis on ka lugude kestust stabiilselt nelja või viie minutini pikendanud. Avastuseks omaette oli aga gruuvikas ja jämmiv põhitoon lugudes "Agronoom härra Müts" ning "Romeo & Julia", mis on nõudnud nii taseme võrra kõrgemat individuaalset meisterlikkust kui ka ebapungilikku kokkumänguoskust. Tulemusena kõlab toodang märksa ühtlasemalt ja konkreetsemalt kui debüüt - iseäranis jäid meelde nimi- ja lõpulugu oma tugevate vokaalipartiidega. Kindlasti ei tasu koonerdada volüüminupuga.

Kui muusikaliselt võiks Necro Strike sekunditega uppuda Euroopas laiavate sadade omataoliste massi, siis tekstid toovad bändi omapära rohkem esile ning ilma neid mõistmata on kest kindlasti tühjavõitu. Saame taastuttavaks nii kodukandi koloriitsete süstlalembide, ravimitööstuse röövelpoliitikute, pedo- ja ulgumerefiilide kui ka Norra tulistamispõrgu "kangelasega". Lühidalt öeldes, sisu on otse ja ilustamata (kui asjakohased introd välja arvata) kombel lahti rebitud ja hea tempoga pealuusse sõidutatud.

Kuhu siis suund edasi seada? Virossa on heaks saavutuseks omaette juba ka aastaid kestnud stabiilne koosharjutamine, professionaalne produtseering kipub aga kasinaks jääma ja nõudlus pea olematu. Riiklik toetus veelgi tagasihoidlikum. Samas pakub maarjamaine poliitilis-kriminogeenne "eliit" piisavalt materjali ja inspiratsiooni, mida riffideks valada ja mikrisse rögiseda. Parasjagu annab lihvida üleminekuid ning muuta esitust keerukamaks ja löövamaks. Plaat tekitab minus ootust rohkema ja vähemalt sama vürtsika materjali järele, mis on viimaste aastate üldist tendentsi arvestades väga hea näitaja. Kui punktidega hinnata, siis pole kahju ega vale pakkuda 8 palli 10-st võimalikust ja soovida edu!