Alternatiivmuusikas on peale undergroundi olemas veel undergroundi underground, palju tr00m kui underground ise. Selles skenes pole teatavasti albumite ametlik väljaandmine kombeks, haruldaste livede toimumiskohti ja -aegu teavad ainult lähimad sõbrad ning iga ime läbi teoks saanud kontsert omandab sildi “legendaarne”. Seega on lausa sensatsionaalne, et MKDK recordsi all on jälle ilmunud alternatiivelektrooniku Paul Oja plaat.
Paul Oja järjekorras teine album “Greatest Hits” (esimene kandis vähempretensioonikat nime “Best of”) asetub pealkirja poolest (vaevalt, et juhuslikult) ühte ritta näiteks selliste tuntud Eesti rokkstaaridega nagu Jüri Homenja ja ansambel Jam, lugematutest välismaistest rääkimata. Malbet irooniat õhkub kogu plaadiümbrisest: ajatule diskoutoopiale viitavatest aluspesus tantsutüdrukutest ja rõõmsast reklaamtekstiparoodiast. Sest “päris”-reklaami kõigist autoriõigustest loobunud Paul Oja endale ju ei tee. Jah, tõmmake netist failid ja tehke nendega mis tahate!
Albumil leiduvat muusikat läbib sama tsill ükskõiksusesteetika kui ümbrist. Laisad trummirütmid ja pretensioonitu ämbient, äraolevad sündikäigud, ilma igasuguse mõtteta laiali pillutud sämplikatkendid ning ootamatud noise’i-plahvatused annavad kokku muusika, mis polegi justkui kellelegi mõeldud – kuid töötab sellegipoolest väga hästi. Paul Oja loob oma pahupidise hitimaailma sümpaatsel kombel nimelt sellise, mis end mitte peale ei suru, vaid millesse tähelepanelik kuulaja võib ise tee leida. Ja tajuda, kuidas rünklikul helimaastikul keset seeni elavad koos putukad, miniatuursed kummitused, rääkivad loomad ja tuhandeteks iseendaga vaidlevateks raadiolaineteks killustunud inimesed.
“Greatest Hits” meelitab rändurit suurelt osalt sellesama süütu lepatriinunaivismiga, millega Eesti läptopinohikute skene ennegi silma on paistnud. Ja tuleb tunnistada, et võluväge jätkub ka sel korral tublisti. Samas võib kurjem inimene eriti albumi lõpu poole täheldada teatavaid postkapitalistlikke-postnarkootilisi sugemeid ja surinaid, ambiendisoustist välja vahtivat mini-industriaali ja isegi progressiivset powernoise’ibiiti. Aga arvata on, et see pole mitte düstoopia ja illusioonide purunemine, vaid pigem lihtsalt üks kaval helikoobas; koht kuhu kuulaja tahtmise korral sügavale ära eksida saab. Mistõttu sobib album eriti hästi psühhedeelse linna Tallinna närvilistele elanikele õhtuti kuulamiseks.
For further information about Paul Oja and for downloading his music in MP3 format and, most of all, to find out that such a website does not exist – visithttp://paul.imelaps.ee.
MKDK records:http://mkdk.agentuur.ee