kallid kaaslugejad, oleme kogenunud siia, et lõpuks ometi paljastada kate müsteeriumilt nimega leech. olgugi, et nad on tegutsenud juba tükk aega, on eestis natuke juba tuntud ja värgid, ei ole kellelegi päris hästi veel teada, KELLE või MILLEGA on siis tegu, sestap nende vastilmunud singel andis sobiva ettekäände teha liikmetega korralik ülevaade bändist nimega leech ja nii me siis suundusime ühel vihmasel kevadpäeval viiekesti koos diktofoniga tallinna vanalinna õllekasse "levist väljas".

nii. alustuseks: kes oled ja millega bändis tegeled? võib mainida ka oma eeskujusid/lemmikuid, varasemat kuulsusrikast muusikukarjääri ja niisama ennast kiita.
erik: olen erik ja mängin trumme.
rainer: mina näiteks olen rainer, teen häält. enne olid ansamblid the fresh tomatoes ja another dirty robbery (mis olid tegelt üks see sama bänd, aga see kedagi ei huvita).
erik: ma siin vahepeal lisaks, et mulle meeldib loodus. ja meri.
ivo: olen siis ivo, leechi tinistaja, eelmine bänd oli koos erikuga, nimega nautilus ja see ongi short history.
magnus: mina olen magnus ja mängin ma bassi. aga kunagi tegin ma punki, sellises bändis nagu pro pacter.

siirdume nüüd leechi juurde. millal sai bänd alguse ja kuidas on selle ajalugu siiamaani välja näinud? miks teete üldse bändi?
erik: kõik algas nautilusest, mis läks siis hingusele ja siis me iwoga hakkasime kahekesi proovi tegema ja ikka kohe metalit, et ikka karm värk oleks – mängisime metallica kavereid. meil oli siis lauljat vaja ja lõpuks leidsime raineri ja siis ta tuli bändi, see oli siis 2000.
ivo: 2001 lõpp tuli max.
rainer: täpselt aasta pärast mind.
erik: enne maxi oli meil ajutine bassimees, kes käis päev enne laivi proovis ainult – kalle oli nimeks.
erik: et miks me siis teeme bändi? elame oma komplekse välja. midagi peab ju tegema!
ivo: kui juba mängid pilli ja teed midagi, siis on vaja mingit eneseväljendust. Olen lihtsalt sattunud selliste inimestega kokku, kellel on tahtmine midagi konkreetsemat teha.
erik: kui kuu aega pole ikka proovi teinud, siis on küll siuke tunne, et midagi on viltu.
rainer: aga kui kuu aega tihedalt proovi teha, siis on ka siuke tunne.

miks selline nimi ja mida "leech" teie jaoks sümboliseerib? kelle idee see oli? miks mitte "absolom"?
rainer: absolom ei kõlanud kuidagi.
erik: absolom oli minu idee, see ei tulnud hästi välja ja siis pez pakkus "leech".
rainer: seal oli muidugi pikem idee ka, et leech kui vereimeja, imeb verd ja siis töötleb seda ise edasi, nagu selline energiavampiir. ja see kõlas tunduvalt paremini kui absolom. absolom oli piiblist ja oli ka film, "escape from the absolom". siis keegi ei osanud seda hääldada, et kas absolut või absolommm või midagi muud.
erik: millegipärast osadel assotsieerus kohe ühe alkohoolse joogiga. aga tegelt on vist nii, et lihtsalt nimi nagu iga teinegi. umbes samamoodi, et miks su nimi on indrek vms.
ivo: aga põhimõtteliselt ongi see, et me kõik imeme ju ümbritsevast või kelleltki energiat. vahepeal tõmbab keegi sinult energiat ära ja samas tõmbad sina teistelt energiat ära.
erik: leech nagu lihtsalt, ei ole sellist äärmiselt sügavat tagamõtet eriti.
rainer: aga alati saab ju mõelda.

teid on tihti nimetatud "tooli klooniks". kuidas kommenteerite seda väidet?
rainer: oleme ääretult väsinud sellest.
erik: nendele, kes niimoodi arvavad, soovitaks kuulata rohkem erinevat muusikat, näiteks sealt kuskilt 60-70ndatest, alustades doorsi, led zeppelini, king crimsoni ja black sabbathiga.
rainer: see ongi see teema, et inimesed, kes on nagu vähe kuulanud, mingit metali teemat või ükspuha, kuulavad, et natuke siuke vähe teistsugune, siis kohe tool.
erik: soovitaks kindlasti veel elektroonilist muusikat. ja jazz on kindlasti väga oluline.
ivo: viimasel ajal põhiliselt ongi.
rainer: ega meist keegi eriti mingit metalit enam ei kuula.
erik: me ei nimetaks ennast enam metali meesteks.
ivo: mõnda asja kindlasti kuulad, aga viimasel ajal on mul nagu kaks põhiasja: elektrooniline ja jazz.
rainer: rohkem lamb’i ja future sound of london’it!
magnus: apollo 440 ja sellised tegelased.
rainer: ja kohvirecordsi asju ka rohkem!
erik: üks asi, millepärast meid kohati nagu tooliks nimetatakse, on, et muusika ei ole selline ühtne, koosneb erinevatest osadest, siis vaadatakse, et ah, nagu tool. aga kui hakata lahkama doorsi või led zeppelini, siis täpselt samamoodi on ka meil.
ivo: selles mõttes, et kindlasti on lugudes paar kohta toolilaadsed. aga kui üldiselt lugusid võtta, siis rütmid ja vahekohad on meil rohkem omamoodi.
erik: kindlasti on seal natuke tooli ka sees, sest me kõik oleme suured tooli austajad, aga ei saa öelda, et "tooli kloon".
rainer: sama hästi võib öelda tormentedi kohta, et nad on tooli kloon või ükspuha, kelle kohta.
erik: nii palju kui meie muusikas tooli, on seal ka eelnevalt loetletut, et ei ole nagu ainult tool.

kas bändil on ka mingi ideoloogia, siht, eesmärk?
erik: tahaks plaadilepinguni jõuda.
rainer: plaadilepingust on vähe kasu, tahaks mingi hea plaadi teha.
ivo: minul on nagu siuke asi, et saaks plaadi kokku. aga mingit sellist ideoloogiat eriti ei olegi. võiks öelda "think for yourself, question authority".
erik: gruuv muidugi oleks, kui saaks usa turneel bussiga ringi sõita, mingeid selliseid kontserte anda, aga noh..
ivo: kui tuleb, siis tuleb, kui ei tule, siis ei.
rainer: asja mõte ongi nagu muusikat edasi anda, mitte ennast.

mida ta ise oma muusikast arvate? milline lugu oma loomingust teile endile kõige rohkem meeldib?
rainer: see on raske küsimus, selles mõttes, et raske on vastata sellele, sest osadel lugudel ei ole meil näiteks üldse nimesid.
aga mingi lugu ikka on?
rainer: nojah, aga vaikselt hakkab muusika nagu sinnamaani jõudma, kus sa ise tahaksid seda muusikat ka kuulata, kui sa bändis ei oleks.
erik: selles mõttes ei ole kindlasti mingeid lemmiklugusid, igas loos on midagi, mis on hea.
ivo: mõnes proovis või kontserdil tuleb üks asi paremini välja, teises teine. kohati on, nagu üks lugu tekitab rohkem mingit tunnet jne, aga see ei ole üldse mingi konkreetne üks lugu.
erik: seda tahtsin ka veel öelda, et ega me ise ka oma muusikat surmtõsiselt ei võta, pilame enda muusikat ja tegemisi samamoodi, nagu oleme pilanud ka teisi ansambleid.
rainer: milles meid süüdistatakse korduvalt.
erik: et me oleme nagu ülbed – mida me tegelikult ka oleme -, aga me ei sea ennast nagu teistest paremaks, eneseiroonia peab ikka olema.

kirjeldage oma soundi inimesele, kes teid enne kuulanud ei ole.
ivo: minu arusaam muusikast on viimasel ajal see, et kõige olulisem on – ilma milleta ei saa üldse muusikat teha – kui trumm ja bass pole paigas. minu jaoks muusika algab enam-vähem trummist ja bassist, kõik ülejäänu tuleb peale.
erik: mingit kindlat stiili nagu ei olegi.
magnus: iga asi on nagu eraldi, et kitarr, bass ja trummid moodustavad omaette koosluse, kui nad oleks nagu ükshaaval, siis oleks nagu absoluutselt teine asi.
aga vokaal?
erik: kohati on nii, et vokaal ei ole nagu ainult laul, vaid eraldi instrument, et tal on nagu väga oluline osa: kord on vokaal, kord on instrument.
rainer: paljud on küsinud, et miks ma lava peal ei ole kunagi ees, kus korralik vokalist peab olema, sest et kõik on võrdsed: kui me kirjutame lugusid ja teeme proovi, siis maxi ja minu arvamus loeb sama palju kui iwo ja eriku oma, keegi ei ole teistest kõrgemal.
erik: sellepärast ei ole meil ka selliseid asju, nagu kunagi safari rockil meile ette heideti, et kidrasoolo ei olnud jalg monitori peal. tegelt need kidrasoolod on kõikides lugudes olemas, aga kidrasoolod on justkui peidus, samas ei ole nagu otseselt soolo. samamoodi on ka trummisoolod, bassisoolod ja vokaalisoolod.
ivo: põhimõtteliselt lugudes on paar konkreetset kohta, kus võib-olla on paar sellist klassikalist soolokohta, aga ma ei nügi kusagile midagi, kui tundub, et see seal peab olema, kus võiks olla, siis ta on. see on sama nagu meil see "time travelling": lugu on ise sellise hea rütmiga, aga kui oli nagu bridge’i või vahekoha väljamõtlemine, siis ma tundsin, et ma tahan sinna sellist diskobiidi moodi käiku. tahtsin sellist vanakooli disko aurat, 70-ndatest. siis ma ütlesin erikule, et pane sinna selline diskobiit alla, et tekkis nagu täiesti teine asi seal loo sees. tuli selline mõte ja lugu tuligi nii, et alguses on üks lugu ja vahepeal justkui hakkab teine lugu.
erik: selle looga väljendub ka see, et me gruuvime väga palju 70-ndate diskot väga palju, beegees jne.
magnus: me soosime sellised üllatusmomente.
erik: kombineerime oma lemmikuid.
ivo: aga kui tuleks konkreetne muusikastiil nimetada, siis ütleks, et alternatiivne metal psühhedeelia mõjutustega.
erik: see oleks nii üldiselt.

kuidas teie lugudekirjutamisprotsess välja näeb? millest on laulud inspireeritud? millest räägib lüürika?
erik: lüürikat kirjutame mina ja pez. kord on nii, et pez kirjutab midagi ja mina täiendan, siis vastupidi. näiteks "disconnectedi" sõnad on hea näide: ma kirjutasin salmid valmis, andsin pezile edasi, pez kirjutas refrääni ja bridge’i.
rainer: kellel on idee, see alustab ja sellele ideele siis hakatakse ehitama.
erik: keegi ei tulevälja, et mul on selline idee, et te nagu mängige nii, et mul on kõik paika pandud. sellist asja ei ole. kõik teevad, aga muusikalist poolt teevad rohkem ikka max ja iwo.
ivo: no vahel on ka täpselt niimoodi, et lugu on saanud alguses sellest, et erikul on mingisugune trummikäik ja viis ning siis hakkab seda ümisema – hästi mööda muidugi – nii läheb tükk aega, enne kui me aru saame, mida ta üritab saavutada. on ka nii olnud, et eriku mõttest on lugu lõpuni välja arenenud, siis mõtleme, et see ei tundu päris õigena ja eriku loost jääb alles mõni üksik koht ja teeme päris uue loo.
erik: ükski lugu pole nagu kindlalt paigas.
ivo: ma olen palju kuulnud seda, et "tuli selline hull lugu pähe, mingi sigavinge kidrakäik" jne. mul ei ole eriti sellised ilmutusi muusikas tekkinud, lood on tekkinud lihtsalt jämmimine-mängimise käigus, ma pole nagu kunagi suutnud lugu korraga algusest lõpuni välja mõelda.
erik: sellist asja ei ole, et kitarrist teeb ainult kitarriosa, trummar ainult trummiosa – kõik teevad teisi asju ka. igaüks muidugi lähtub oma instrumendist.
rainer: kui kellelegi midagi ei meeldi, siis kõik ütlevad välja, et ei meeldi. alati räägitakse, et keegi peab olema liider, et muidu ei tule midagi välja, aga meil on võrdselt siiamaani hästi õnnestunud.
ivo: see on muidugi ka hea, et kui on mingi kitarrikäik, siis bass ei mängi täpselt sinna alla, bass on nagu omaette instrument, et max üritab ka mingit oma teemat ajada, üks instrument ei domineeri teise üle.
magnus: käikudega on täpselt niimoodi, et kodus tuleb enam-vähem mingi gruuvi käik ja siis kellelgi tuleb ka mingi käik, näiteks iwol, siis me üritame neid nagu kokku sobitada.
rainer: see muidugi ei takista meid tegemat aeg-ajalt bassimehe- ja trummarinalju.

millist tehnikat kasutate (muusikariistad)? kaua keegi mingit pilli mänginud on?
erik: tehnika kasutamisega on siuke asi, et kasutame seda tehnikat, mida kätte saame ja rahakott võimaldab.
rainer: seda on väga vähe.
erik: seda on vähe jah ja see, mis prooviruumis on, seda kasutame. trumme olen ma kolistanud nüüd 5 aastat: 1998 kevad sain esimese trummikomplekti endale ja siis esimest korda istusin trummide taha kah.
rainer: mina olen laulnud mingi 4 aastat niimoodi vaheldumisi.
ivo: ma olin 19, kui võtsin pilli kätte esimest korda, et siis mingi 6 aastat tuleb varsti täis. hilja hakkasin pihta küll. mul on yamaha 12-aastane 10 mehe käest läbi käinud pill ja siis boss’i gt6 prose, rohkem polegi midagi.
magnus: mina olen viiulit õppinud mingi mõned aastad, peale seda tuli väikene paus sisse, siis ma hakkasin õppima kitarri, aga seda ma ei viitsinud enam mängida, kuigi alguses ma tahtsin leechi teiseks kitarristiks tulla, aga neil sellist meest vaja ei läinud, aga bassimeest oli küll vaja.
rainer: max hiljem tunnistas, et oli esimest korda bassi siis kätte võtnud, kui ta esimest korda proovi tuli.
magnus: kui proovi tulin, siis anti bass pihku ja öeldi, et mängi.
ivo: max, mis sul viga oli, miks sa tahtsid tulla üldse meie bändi?
(üleüldine naer)
magnus: kuskile nagu oli vaja. ma alguses kujutasin veitsa teistmoodi ette, et mis bänd on.
ivo: mida sa siis mõtlesid?
magnus: mõtlesin, et mingi suvaline umbes, et mingi metali bänd, uuekooli värk. aga bassi hakkasin ma mängima siis 1,5a tagasi. varustuse koha pealt: võimu mul ei ole, mängin läbi philipsi muusikakeskuse kodus. pilliks on mul fretless (ilma astmetraatideta) käsitöö bass.
erik: lisaks siis veel seda, et eelistatult dw trummide ja zildijiani taldrikutega, aga see on nagu unistus.

kirjeldage mõne sõnaga oma laivesinemist. kellega sooviksite koos esineda nii eestist kui välismaalt? ideaallive?
rainer: ideaallive oleks see, kus midagi perse ei lähe.
erik: jah, oluline ei ole kellega nii väga.
rainer: eestist esineks hea meelega echosilence’iga.
erik: mina mainiks ära, kellega on koos privileeg olnud esineda, on shelton san, et nendega võiks koos uuesti teha.
ivo: siis on selline täitsa korralik metalbänd olemas nagu iog, kellega tahaks ka koos esineda.
magnus: solwaigiga on ka olnud au mitu korda koos esineda.
ivo: no big silence’iga võiks ka koos esineda.
erik: siis võib kindel olla, et tuleb palju publikut kohale.
rainer: ma olin vägivallata nooruse þüriis koos no big silence’i trummariga, et see peaks lugema.

et siin ilmus värskelt teie singel. rääkige sellest veitsa lähemalt.
rainer: lindistasime eelmise aasta augustis, vägivallata noorusel võidetud tasuta 5 tunniga, siis see seisis tükk aega ja meil ei olnud võimalust seda miksida uuesti, sest 5 tunniga on teatavasti ääretult raske teha 8-minutilist lugu. ja siis lõpuks avanes meil võimalus see uuesti miksida eesti raadio stuudios, koos andres tominga ja meeldivate öisete tundidega.
ivo: seal tuli ka see väikene üllatus plaadi peale, kui me olime väga väsinud kell 5 hommikul.
et rääkige veits lähemalt sellest "disconnected 5am’ist"
erik: sellega oli nii, et eesti raadio stuudios oli suur klaver. põhikoht kus passisime oli miksimisstuudio, suur stuudio oli kõrval, ja kui vahepeal üle viskas siis chillisime kõrval suures stuudios.. ja ühtäkki kell viis hommikul jändasime selle klaveriga ja äkki proovisime mängida disconnectedi "klaveriversiooni".. lihtsalt niisama….see oli muidugi aeglasem.. vastavalt "klaveripalale" ja kõlas nii seffilt, et tegime linti selle igaksjuhuks ja siis tuli mõte, et paneks üllatustrackiks + lindistasime veel ette ja taha ventilatsiooni alt keldrist… selline noh 5 am.
rainer: ja remixid siis, et mõtlesime välja, kes võiksid teha ja pakkusime välja. aitäh neile, et võtsid vaevaks. all others suck.
erik: jah 🙂
ivo: et mingi märk on maha pandud.
magnus: tuli see aeg, oli vaja nagu midagi välja lasta.
ivo: sound oli muidugi suht sitt, aga tuli nagu tuli.
rainer: kogemusena oli muidugi hea.

lähemad ja kaugemad eesmärgid? mida toob aasta 2003 teine pool? vallutate läti? täispikk album? 7 vaprat?
rainer: seitse vaprat läks hingusele.
erik: 2003..
palju kontserte?
erik: ei ei, suvi, rand, jalgpall, õlu. see kuulub ka asja juurde, siuke tsillimine.
rainer: peipsi ääres pidi mingi festival tulema, aga see ei ole eriti kindel.
erik: selliseid konkreetseid esinemisi nagu ei olegi, viisaastaku plaani ei ole tehtud.
ivo: võib-olla see asi, et eesti raadios saaks suvel hakata vaikselt lugusid sisse tegema. vaikselt üritame teha jõudumööda nii palju kui saame. enam ei taha niimoodi kiirustades teha, et kui teeme, siis teeme rahulikult.
rainer: rabeleda pole mõtet.
magnus: tähtis on nagu see kvaliteet, mis välja tuleb.
ivo: parem teeme ühe loo hästi, kui 5 lugu kehvasti.

kas on kunagi plaanis ka mõni muusikavideo teha?
erik: meil oli plaan "disconnectedile" teha, aga finants olukord ei võimaldanud, et pikk lugu ka.
ivo: sellist suvalist, nagu "7 vaprat" stuudiolindistus, küll ei tahaks.
rainer: mingi selline, nagu video oleks tase, et mingi korralik video, et julgeb saata kuskile soome või lätti või poola.
erik: tahaks mingit sellist videot – kui rahalisi piiranguid peal ei ole -, mis ikka väljendab loo mõtet. et oleks ikka lugu ja video tervik, mitte et kuskil tühjas garaaþis vennad moshivad.
ivo: ja trummidel on mustad nahad peal.
erik: sellisel asjal ei ole nagu mõtet.

milline on teie veidraim, erutavaim ja nõmedaim kontsertkogemus nii mängides kui vaadates?
rainer: mängimise osas ütleks ära, et meie kaks kõige jubedamat kontserti seostuvad õlletelgiga: üks oli pudru ja pasta hoovis, teine oli seal vabaka juures äsja. siis oli see safari asi ka, kui erik oli haige ja me ei saanud 3 nädalat proovi teha.
erik: see oli safari rock 2001, see läks meil väga nihu.
rainer: meid oli just vanast proovikast välja visatud, me ei saanud 3 nädalat proovi teha ja siis läks nagu kõik nii perse kui vähegi sai minna.
erik: üks parimaid kontsertelamus oli muidugi green christmas 2002 ja hard rock club’i oma nõmmel, kus oli väga hea tehnika.
ivo: viimane krahli kontsert oli minul üks kõige paremaid endal mängida, tavaliselt pole kontserdil sellist erilist tunnet, aga siis oli. turncoatiga moeshow’l oli ka.
erik: fiiling poolest meeldis jällegi krahli kontsert, mis oli solwaigiga koos märtsi lõpus.
magnus: minumeelest oli laval nagu ilgelt vaba ja tsill olla vormsi festaril.
ivo: vormsil oli ka päris hea, et olid 3 päeva rüganud, natuke napsutanud, mul oli päris vabastav olla laval.
magnus: see turncoati oma oli ka päris hea, et see nagu oleneb, kuidas laval fiiling on.
rainer: selle õlletelgiga oli, et tulid sisse ja nägid, et mingid purjus jõmmid, tuju läks nulli.
erik: viimane telgikontsert oli katastroof, tehnika oli nii pask, ei olnud üldse tunnet, et tahaks korralikult mängida.
ivo: erikul oli see asi ka, et ta trummitool ei tahtnud üldse püsti püsida ja tahtis koguaeg pikali kukkuda, trummiset oli väga kehva ja kole.
vaadates parimad asjad?
rainer: noortebändide recycle oli ilgelt kõva, aga suuremad asjad… depeche mode oli hea.
erik: minu vaimustus on muidugi, kui ma käisin 2001 tooli vaatamas. ja depeche mode tartus oli väga seff.
ivo: mina olen näinud 3 echosilence’i kontserti, et mina lähen nendega nagu väga hästi kaasa.
rainer: jimi tenor oli ka väga kõva.
erik: jazzkaare kontserdid olid ka head.
ivo: minul oli viimane suurepärane kogemus siis, kui siin esines venemaa virtuoosne kitarrist dmitri illarionov, see oli täiesti fantast. jatsu asjad nõmme kultas on ka väga head olnud.
magnus: ma ei tea, ei tule meelde praegu eriti. metallica oma oli nagu selline esimene. apollo 440 võib-olla, biohazard ja igast sellised asjad.

andke hinnang eesti metali/raskemuusika hetkeolukorrale. keda esile tõstaksite, keda laidaksite? mida üldse eesti asjast arvate?
rainer: me ei ole just kõige pädevamad metal muusikas, aga… snakepit on üks parimaid.
(üleüldine naer)
rainer: see on üks meie kõigi lemmikuid ja… thicksplat meeldib meile ka väga.
erik: on on
rainer: aga kui tõsiselt rääkida, siis recycle uued asjad on eriti kõvad ja siis siuke hästi uus bänd nagu torquemada ja siis.. metalis ma ei teagi nii eriti.
erik: mina mainiks ära shelton san, iog, pedigree, east trading wang. eesti muusikast meeldivad veel väga vennad urbid ja jaan tätte.
ivo: jaan tätte meeldib mulle ka, nimetaks veel eelpoolmainitud echosilence’i, siis riho sibula asjad ja weekend guitar trio, mida jazzkaarel käisin vaatamas. see oli väga kõva ja tasemel asi.
rainer: ma peaks taaskord mainima kohvirecordsi asjad: galaktlan, pastacas, sellised asjad.

millised on suhted alkoholiga ja muu säärasega? eelistused?
rainer: alecoq’i pilsner!
erik: üldiselt on niimoodi, et kõik proovid käivad ikka käsikäes väikese õllega, rohkem ei kommenteeri.
rainer: selles mõttes, et alkohol ei ole eesmärk, alkohol on siuke meeldiv lisa.
erik: ausalt öeldes paneme ikka päris kõvasti kärakat.
rainer: eriti erik.
(üleüldine naer)
ivo: minu poolt mingit sellist liialdamist ei ole, siuke sõbralik värk alkoga.
magnus: kõik on kontrolli all, aga vahel saab üle piiri mindud.

eelviimane küsimus: kumb on parem: sulo või arnold ja miks?
(selle küsimuse vastus on heliriba mp3 kujul, mida saad kuulata siit)

midagi lõpetuseks? (võimalus tervitada oma fänne jne)
erik: tervitaks ema-isa ja kõiki fänne. oma kassi tervitan ka. ahjaa, üks asi veel, et olge marurahulikud.
rainer: ja kui vähegi võimalik, organiseerige endale meie singel, me oleme selle alla päris palju raha pannud. võtke mett ja piima vahest, karu tahab ka mett. midagi siukest.
ivo: ei no mis siin ikka, we all gonna die, life’s bullshit. sõbrad, ema, õde ja… kaitske loomi tahaks öelda. neile, kellele meie muusika tähendab või annab midagi, mett moka peale.
magnus: osoonikiht on ka ohus muidugi. ärge reostage loodust, muidu tuleb capten planet ja näitab teile kõigile.
(üleüldine naer)
magnus: tuleb lööb korra majja.
ivo: ärge võtke kõike nii tõsiselt, eriti ükski asi pole seda väärt, et seda liiga tõsiselt võtta.
magnus: just for fun nagu.
ivo: kas just just for fun, aga eneseiroonia on väga tähtis, enda üle naermine.
rainer: sa võid mainida, et meil on põhimõtteliselt viies liige ka, kes on andres ja teeb laivis heli ja aitab igatpidi kaasa, tehnika veo ja transa ja muu sellisega.
erik: vahel ta peseb me pesu… ja sokke.
rainer: vahest me onaneerime ta peale ka.
(üleüldine naer)

hakkasin siis juba asju kokku panema, et intervjuu lõppenuks lugeda, aga leechi toimekal kollektiivil oli veel midagi öelda:
ivo: meil on olemas ka kõrvalprojekt, nimega NoSiinKa, millega meil on olnud täpselt üks esinemine, see oli vormsi festar 2002’l, mis läks täitsa suurepäraselt.
magnus: kaverdasime ansambel villut ja teisi siukseid "jumalikke" bände.
rainer: NoSiinKa on meie alter ego, et sa peaks nendega ka intervjuu tegema.
magnus: järgmisena tuleb juba NoSiinKa singel välja.
rainer: no pereraadio on mulle nagu väga südamelähedane, kes siis veel ei tea, nendel teadmiseks: mul on vähemalt 200 kassetitäis seda lindistatud kodus ja ma olen seda kuulanud rohkem kui vaja.

lisainfo: http://www.metal.ee/leech